Fjodor Dostojevski | |
---|---|
Fjodor Dostojevski, 1872. (Vassili Perovi portree) | |
Sündinud |
11. november (vana kalendri järgi 30. oktoober) 1821 Moskva |
Surnud |
9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881 Peterburi |
Rahvus | venelane |
Haridus | Insener (Peterburi sõjaväeinseneride kool) |
Elukutse | kirjanik |
Žanr | proosa |
Kirjandusvool | realism |
Tuntud teoseid |
"Idioot", "Kuritöö ja karistus", "Vennad Karamazovid" |
Tegutsemisaastad | 1846–1880 |
Abikaasa | Anna Dostojevskaja (1867–1881) |
Fjodor Mihhailovitš Dostojevski (vene keeles vanas kirjaviisis Ѳедоръ Михайловичъ Достоевскій, tänapäeval Фёдор Михайлович Достоевский; 11. november (vana kalendri järgi 30. oktoober) 1821 Moskva Maria haigla[1] – 9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881 Peterburi) oli vene kirjanik. Ta kirjutas romaane, lühijutte ja esseid ning tegeles ka ajakirjanduse ja filosoofiaga. Tema teosed käsitlevad inimpsüühikat 19. sajandi Venemaa poliitilistes ja sotsiaalsetes oludes. Kirjanduskriitikud on nimetanud teda üheks maailmakirjanduse suuremaks psühholoogiks.[2]
Dostojevski peateosed on "Kuritöö ja karistus" (1866), "Idioot" (1869) ja "Vennad Karamazovid" (1880). Tema loomepärandisse kuulub muude vormide kõrval 11 romaani, 17 lühiromaani ja kolm novelli.