Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse. Uuritakse niihästi maismaa kui ka merepõhja pinnavorme. Geomorfoloog uurib maastiku kujunemist, pinnavormide ajalugu ja dünaamikat ning ennustab pinnavormide muutusi väliuuringute, eksperimentide ja arvutimodelleerimisega. .[1]
Geomorfoloogiat kasutatakse loodusgeograafias, geoloogias, geodeesias, inseneriteadustes, arheoloogias ja geotehnoloogias. Nii suur huvide ring tähendab paljude uurimismeetodite ja -objektide kaasamist.
Geomorfoloogia sünonüüm on füsiograafia, mis oli varem kasutusel angloameerika maades. Rahvaste Ühenduse maades, Jaapanis ja ka Eestis peetakse geomorfoloogiat geograafia osaks, mujal on ta enamasti geoloogia allharu.[1]