Georadar

Georadar on geofüüsikas kasutatav aparatuur, kus raadiolainete impulsside abil kuvatakse pilt pinnase siseehitusest. See meetod on leidnud kasutust mitmetes valdkondades, arheoloogiast ehituseni, kuid suurimat kasutust on see leidnud pinnase siseehituse, reostuse leviku ning maa-aluste objektide tuvastamises ja uuringutes[1].

Esimesed georadarid võeti kasutusele 1950. aastatel, kuid süsteemi vähese suutlikkuse tõttu ei leidnud meetod kohe laialdast kasutuspinda. 1970. aastatel olukord muutus elektroonika ja arvutite kiire arengu tõttu. Viimase 15 aasta jooksul on georadarite tehnoloogia teinud suure sammu edasi. Kuigi radariantennide tehnoloogia on jäänud samaks, on edasi arenenud registreerimis- ja salvestustehnika ning täienenud on ka andmetöötlustarkvara. Tänu sellele on ka georadari kasutusvaldkond tunduvalt laienenud. Georadari eeliseks saab nimetada, et see uuringumeetod ei kahjusta mingil moel maapinda[2].

Väliuuringud georadariga
  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Mustassaar on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega KKT on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne