Gottfried Wilhelm Leibniz (umbes 1700) | |
Sündinud | 1. juuli 1646 |
---|---|
Surnud | 14. november 1716 (70-aastaselt) |
Rahvus | sakslane |
Alma mater |
Alte Nikolaischule (1655–1661) Leipzigi Ülikool (1661–1666) Jena ülikool (1663) Altdorfi ülikool (1666) |
Piirkond | Lääne filosoofia |
Ajastu | 17.–18. sajandi filosoofia |
Koolkond | ratsionalism |
Valdkonnad | matemaatika, füüsika, geoloogia, meditsiin, bioloogia, embrüoloogia, epidemioloogia, veterinaaria, paleontoloogia, psühholoogia, inseneriteadused, keeleteadus, filoloogia, sotsioloogia, metafüüsika, eetika, majandusteadus, diplomaatia, ajalugu, poliitika, muusikateooria, luule, loogika, teodiike, universaalkeel, universaalteadus |
Mõjutajad
| |
Autogramm |
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades. Tema tööd on kirjutatud peamiselt ladina ja prantsuse keeles.
Ta leiutas Newtonist sõltumatult diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Ta töötas välja loogilise arvutuse, mis hiljem pani aluse moodsate arvutite arhitektuurile. Leibniz võttis kasutusele mitu matemaatikasümbolit: korrutamis- ja jagamispunktid, integraali ja diferentsiaali märgid.
Koos René Descartes'i ja Baruch de Spinozaga oli ta üks kolmest tuntud 17. sajandi ratsionalistist. Leibniz uskus, et maailm koosneb monaadidest.
Leibniz andis suure panuse füüsika ja tehnika arengusse. Tema ideed on mõjutanud matemaatika, bioloogia, meditsiini, geoloogia, psühholoogia ja infotehnoloogia arengut. Tema teadustööd on laiali paljudes väljaannetes, kümnetes tuhandetes kirjades ja avaldamata käsikirjades. Leibnizi töödest on üritatud luua kokkuvõtlikku nimistut, kuid tänapäevani pole see õnnestunud.