Back جريجور فون هيلميرسن ARZ Рыгор Пятровіч Гельмерсен Byelorussian Григорий Хелмерсен Bulgarian Gregor von Helmersen German Gregor von Helmersen English گرگور فون هلمرسن Persian Gregor von Gelmersen French Гельмерсен, Григорий Петрович Russian Gregor von Helmersen Swedish Гельмерсен Григорій Петрович Ukrainian
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Gregor von Helmersen (11. oktoober 1803 Kammeri mõis, Tartumaa, Liivimaa – 15. veebruar 1885 Peterburi[1]) oli baltisaksa geoloog.
Ta sai alghariduse Peterburis ja edasi jätkas Tartu gümnaasiumis. Õppis Tartu Ülikoolis (1820–1825) algul aasta õigusteadust ja siis edasi geoloogiat. Korporatsioon Livonia asutajaliige.
1826. aastal oli Uuralites ametis kullaleiukohtade uurimisel ja sai nende tulemuste eest 1827. aastal Tartu Ülikoolilt filosoofiakandidaadi kraadi.[1]
1828–1829 töötas Helmersen Peterburi Mäekadetikorpuses. Pärast enda täiendamist Berliini, Heidelbergi, Bonni ülikoolis ja Freibergi tehnikaülikoolis naasis Peterburi ja töötas seal Mäeinseneride Korpuses ametniku ja õppejõuna ning alates 1838. aastast professorina.[1]
Kui 1865. aastal sai Mäeinseneride Korpusest Peterburi Mäeinstituut, siis töötas Helmersen seal direktorina kuni 1872. aastani.[1]
Sai insenerivägede kindralmajori auastme. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige (1850) ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor (aastast 1882). Ta oli kuni 1883. aastani Venemaa Piibliseltsi president.
Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi (1841), uurinud Venemaa kivisöe-, rauamaagi- ja naftamaardlate geoloogiat.
Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrahne. Ta on Eesti looduskaitse üks algatajaid.
Ta on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule Raadil.