Gruusia veinid

Pronkskuju 7. saj eKr, mis leiti arheoloogilistel väljakaevamistel Vani linnas, kujutab tamadat, toostide lausujat. Gruusia postmark, 2007.

Gruusia veinid on Gruusias valmistatud veinid.

Gruusia on maailma vanimaid veinivalmistamise piirkondi, mille ajalugu ulatub tagasi üle 8000 aasta. Tõendiks veini valmistamisest Gruusias muistsetel aegadel on 7. sajandist eKr pärit tamada pronkskuju, mille arheoloogid leidsid Vani linnas arheoloogilistel väljakaevamistel.

Veinivalmistamine on olnud Gruusia majanduse peamisi alustalasid sajandeid ning omandanud pika ajaloo jooksul lausa ikoonilise tähenduse, moodustades tänapäeval lahutamatu osa Gruusia kui (veini)riigi identiteedist.

Gruusia veinivalmistamisel kasutatakse kuevrisid – savist veinikääritamise anumaid, mis maetakse maa sisse. Kääritamisele minev mahl suletakse kuevrides kaanega ning kaetakse pinnasega. Maapind isoleerib anuma ja reguleerib veini temperatuuri. Mõned kuevrid võivad jääda maa sisse isegi kuni viiekümneks aastaks. Traditsiooniliselt leiab kogu veini valmimine aset kuevris, alates käärimisest kuni veini vananemiseni. UNESCO lisas selle traditsioonilise, üle 7000 aasta vanuse Gruusia veinivalmistamise meetodi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Gruusia veinivalmistamise eripäraks võib pidada ka kääritamise koos rootsudega, mida kasutatakse eriti Ida-Gruusia veinipiirkondades. Varsi kasutatakse ohtralt punaveinide valmistamisel, aga ka valgete veinide puhul, mistõttu ongi Gruusia valged veinid oranžikad-kuldsed.

Gruusia vein on traditsiooniliselt poolmagus, seda toodetakse nii valge kui ka punasena, sh kuulus Kindzmarauli, aga ka veidi vähem tuntud, kuid kõrgelt hinnatud Ojaleshi ja Pirosmani ning muidugi Khvanchkara.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne