Hamba areng

Hamba ehitus

Hambad paiknevad suuõõnes ning moodustavad sellest ligi 20%[1]. Hamba arengu kirjeldamiseks on esmalt vajalik üle korrata hamba anatoomilised struktuurid. Hammas koosneb krooniosast ja juureosast. Kõige suurema osa hambast moodustab avaskulaarne ehk ilma veresoonteta mineraliseerunud kude – dentiin. Dentiini katab juure- ja kaelaosas õhuke tsemendikiht ja krooniosas tugev emailikiht. Dentiin ümbritseb hamba juure- ja krooniosas paiknevat hambapulpi ehk hambasäsi, mis sisaldab närvilõpmeid ja veresooni[2][3][4]. Inimesel on kaks hammaskonda: piimahambad ja jäävhambad. Piimahammaskonnas on 20 hammast ja jäävhammaskonnas 32 hammast. Sünnihetkel on enamiku hammaste alged juba olemas, kuigi jäävhammaste lõikumine hakkab toimuma alles 6 aasta pärast[4].

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :1 on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega mQNY2 on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :2 on ilma tekstita.
  4. 4,0 4,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne