Back Hardangerviool Afrikaans Hardangerfele Danish Hardangerfiedel German Hardanger fiddle English Hardangerviulu Finnish Violon Hardanger French Hardanger fidula Hungarian Hardingfele Italian ハーディングフェーレ Japanese Hardangerviool Dutch
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2013) |
.jpg) | |
| Keelpill | |
|---|---|
| Muud nimetused | hardingfele |
| Liigitus | poogenkeelpillid |
| Sugulaspillid | |
| fiidel, viiul | |
Hardangeri viiul (nr hardingfele) on Norra viiul, tihti nimetatakse seda Norra rahvuspilliks. Hardangeri viiulil on 4–5 lisakeelt, mis paiknevad nelja pealmise keele all. Alumised keeled on resonantskeeled, neil endil ei mängita. Alumiste keelte resonants annab Hardangeri viiulile mängimisel erilise kõla. Harilikust viiulist eristab seda ka tavapärasest madalam roop.
Hardangeri viiulit on kerge ära tunda osaliselt või täielikult selle pinda kaunistava ornamendi järgi, ka pilli sõrmlaud on mustriline.
Tänapäevase Hardangeri viiuli leiutas Isak Nilssen Botnen (1669–1759), kes sündis Hardangeri piirkonnas Norras. Ta meisterdas viiuleid varieeruva arvu resonantskeeltega (enamasti kahega, ent ka kuue lisakeelega pille), kuni jäi viiuli praeguse kuju juurde. Säilinud on 15 tema tehtud viiulit. Tema poeg Trond Isaksen Botnen jõudis oma elu jooksul valmistada umbes 1000 Hardangeri viiulit, millest on säilinud 30–40. Tema tehtud on ka tänaseni säilinud vanim Norras valmistatud tavaline viiul, mis pärineb aastast 1764 ja on praegu Hardangeri Rahvamuuseumis Utnes.
Teadaolevalt vanima säilinud Hardangeri viiuli sarnase pilli, nn Jaastadi viiuli valmistas aastal 1651 Ole Jonsen Jaastad (1621–1694) Ullesvangis. Tema loodud viiulil oli ainult kaks alumist resonantskeelt.