Harilik pilliroog

See artikkel räägib harilikust pilliroost; perekonna kohta vaata artiklit Pilliroog (perekond)

Harilik pilliroog
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Liliopsida
Selts	Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond	Kõrrelised Poaceae
Perekond	Pilliroog Phragmites
Liik	Harilik pilliroog
Binaarne nimetus
Phragmites australis
Sünonüümid
Arundo phragmites Phragmites altissimus

Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.

Pilliroo sünonüümidena on kasutatud Arundo phragmites L. (basionüüm), Phragmites altissimus, P. berlandieri, P. communis, P. dioicus, P. maximus ja P. vulgaris. Lisaks on pillirool arvukalt rahvapäraseid nimetusi: roog, kõrkmed, merihain, vesiroog, sonn.

Pilliroog on levikult kosmopoliit.

Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri roostikke, mis koosnevad kloonidest. Need võivad olla enam kui ruutkilomeetri suurused. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva.

Algselt oli pilliroog mageveetaim, aga ta on halohüüt ehk teisisõnu armastab soolast. Seetõttu talub ta hästi riimvett ja Eestis kasvab ta mererannal sama edukalt kui järvekaldal.

Pilliroog kasvab kuni meetrisügavuses vees, aga on juhtunud, et pilliroog kasvab ujuva matina. Taime vars on 2–6 m pikk. Kõrgemad taimed kasvavad sooja suve ja viljaka pinnasega paigus. Soodsates tingimustes võib ta vegetatiivselt levida kiirusega 5 m aastas.

Pilliroo lehed on 20–50 cm pikad ja 2–3 cm laiad. Õied puhkevad hilissuvel ja moodustavad tiheda tumelilla pöörise, mis on 20–50 cm pikk.

Pilliroog kaob seal, kus pidevalt kariloomi karjatatakse, või kasvatab endale nii lühikesed võrsed kui rohul tavaliselt on.

Pilliroovarsi kasutatakse ehitusmaterjalina, samuti punumistöödeks. Pilliroovarsi lõigatakse talvel ja see on taastuv loodusvara, sest ei kahjusta kuidagi taimekasvu ja juba järgmisel aastal kasvavad samasse uued taimevarred.