Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.
Ta lõpetas Tallinna 2. Keskkooli 1948. aastal. Alates 1954. aastast oli ta katkematult seotud Tallinna Pedagoogilise Instituudiga, olles aastatel 1973–1977 kaugõppeteaduskonna dekaan, 1977–1992 matemaatika-füüsikateaduskonna dekaan, 1993–1999 keemia õppetooli juhataja, alates 1991. aastast keemia õppetooli professor ja 1999. aastast emeriitprofessor.[1]
Ta oli paljude keemiaõpikute ja keemiat tutvustavate raamatute autor ning eestikeelse keemianomenklatuuri arendaja, olles aastatel 1976–1982 ja 1994–2004 Eesti Keemiaseltsi keemiaterminoloogia ja -nomenklatuurikomisjoni juhataja.[2]
Kariku sulest ilmus kokku üle 800 publikatsiooni.[1]
Karik külastas Merivälja objekti aadressil elanud automehaanik Virgo Mitti, kes rääkis leitud kividest ja andis need Karikule määrata, mistõttu jõudis tükk nendest Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi asedirektori Herbert Viidinguni, millest sai alguse laiahaardeline objekti uurimine.[3]
- ↑ 1,0 1,1 "In memoriam Hergi Karik". Tallinna Ülikool. 10. detsember 2012. Vaadatud 31. juulil 2023.
- ↑ Truus, Kalle. "Eesti Keemiaselts 100. Ajalooline ülevaade" (PDF).
- ↑ "Salapärane Merivälja objekt M: Eesti oma ja tõestisündinud salatoimik". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 31. juulil 2023.