 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
Hiiurootslased on Hiiumaale kolinud rootslased (rannarootslased) ja nende järeltulijad. Kaks tuntumat rühma on reigirootslased ja kärdlarootslased.
Esimesed rootslased jõudsid Hiiumaale tõenäoliselt juba 13. sajandi keskel. Suurem sisseränne toimus umbes sajandi pärast. Nad maksid ordule aastas 20 Riia marka, kuid pärisorjusest olid nad vabad.
Pikka aega oli Tahkuna poolsaar asustatud rootslastega.
Rootslasest aadlik Jakob De la Gardie tõstis pärast 1624. aastal Hiiumaa omandamist makse ja kohustas talupoegi mõisa heaks tööd tegema. Nemad aga ei andnud alla ja vägikaikavedu mõisnikega kestis veel pärast Põhjasõdagi, kui Eesti oli juba Vene tsaaririigi koosseisus[1].
18. sajandil kuulusid reigirootslased Kõrgessaare mõisnikule Karl Magnus Stenbockile, kes ei tunnistanud seda, et nad ei pidanud mõisale tööd tegema. 1779. aastal kutsusid rootslased oma õigusi kaitsma saksa juristi Heinrich Ernst Stoeckeri. Kuid suurem edu jäi saavutamata. Rootslased võisid jääda Stenbocki maadele vaid 1781. aasta märtsini. Kohtusaaga hakkas silma vürst Grigori Potjomkinile, kes vastutas Musta mere ääres vallutatud alade koloniseerimise eest. Ta tegi Katariina Teisele ettepaneku reigirootslased Dnepri äärde ümber asustada ning Katariina andis välja sellekohase ukaasi.
20. augustil 1781 peeti viimane palvus Reigi koguduse õpetaja Carl Forsmanni juhatusel Ristimäel, kuhu püstitati esimene rist, seejärel alustasid reigirootslased teed Lõuna-Ukrainasse. Kokku oli minejaid 1319 (mõnedel andmetel 1200), kellest üle 350 olid lapsed. Nii jäid tolleaegsed rootslaste külad Malvaste, Mudaste, Kodeste, Kidaste, Tahkuna ja Reigi tühjaks. Järgmisel kevadel jõudsid umbes pooled küüditatud Lõuna-Ukrainasse (ülejäänud surid teel). Hiiurootslased asustati, kokku 888 hinge, Dnepri kallastele, hilisemas Hersoni kubermangus, Berõslavi linna lähedal[2].
Reigirootslased rajasid Ukrainas Gammalsvenskby (tõlkes Vana Rootsiküla). Alles 1929. aastal said väljasaadetute järeltulijad võimaluse emigreeruda Rootsi, seda kasutas umbes 800 inimest.
20. augustil 1991 avati reigirootslaste järeltulijate poolt Ristimäel väike mälestuskivi, tähistamaks väljarände 210. aastapäeva.
Kärdlarootslased kes kuulusid pikka aega Pühalepa kihelkonna Suuremõisa alla, allutati 1739. aastal Suuremõisa kõrvalmõisa Partsi mõisale. 1798. aastal anti senine Partsi kroonumõis Stenbockidele kui Axel Julius De la Gardie pärijatele ja 1800. aastal pantisid need selle Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile, kuni 1804. aastal Partsi mõis koos Kärdla külaga tema omandiks muudeti. Viimase pojad saavutasid et 1810. aasta suvel pidi 27 Kärdla taluperet Hiiumaalt lahkuma. Nad siirdusid Vormsile, Haapsallu ja mujale. Küla asemele rajati Partsi mõisa Kärdla karjamõis[1]
Hiiurootslaste vanad külad Reigi (rootsi keeles Reike) on Paul Ariste tõlkinud "Suitsu" ja Kärdla (rootsi keeles Kärrdal) "Soooru", mis ei jäta mingit kahtlust nende rootsilisele tekkele.
- ↑ 1,0 1,1 Leo Tiik, Märkmeid Kärdla ajaloost, Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 111, 21 september 1989, lk 3
- ↑ O. Laaman, Eesti asundused Venemaal[alaline kõdulink], Meie Tee, nr 3-4, 1978, lk 49