Back Аиспан бызшәа Abkhazian Bahsa Seupanyo ACE Испаныбзэ ADY Spaans Afrikaans Spanische Sprache ALS እስፓንኛ Amharic Idioma castellano AN Spēonisc sprǣc ANG स्पेनिश भाषा ANP اللغة الإسبانية Arabic
| Hispaania keel (español) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Ameerika Ühendriikides ja mujal |
| Kokku kõnelejaid | 527 976 150 [1] |
| Keelesugulus |
indoeuroopa keeled itali keeled romaani keeled iberoromaani keeled hispaania keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | 21 riigis |
| Keelehoole | Hispaania Keele Akadeemiate Assotsiatsioon (Kuninglik Hispaania Keele Akadeemia ja 21 muud hispaania keele akadeemiat) |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | es |
| ISO 639-2 | spa |
 ██ Ainus ametlik keel ██ Üks ametlikest keeltest ██ Laialt kasutusel mõnes USA osariigis | |
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel) on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012. aasta seisuga 45,9 miljonit kõnelejat Hispaanias ja 528 miljonit kogu maailmas.[2] Seda peetakse pärast mandariini keelt teiseks kõige kõneldumaks emakeeleks maailmas.[3]
Hispaania keel kuulub iberoromaani keelte hulka. Selle lähimad sugulased on portugali, galeegi ja asturleoni keel.
Hispaania keel arenes Ibeeria poolsaarel kõneldavast vulgaarladina keelest pärast Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist viiendal sajandil. Vanimaid hispaania keele mõjudega ladinakeelseid tekste on leitud 9. sajandil Ibeeria poolsaare põhjaosast.[4] 16. sajandi alguses jõudis hispaania keel Hispaania koloniaalimpeeriumi kolooniatesse, eelkõige Ameerikasse, aga ka Aafrikasse, Okeaaniasse ja Filipiinidele.[5]
Umbes 75% tänapäevasest hispaania sõnavarast on pärit ladina keelest. Samuti on mõjusid antiiksest Kreekast. Teine suurim mõjutaja on olnud araabia keel Al-Ándalusi (711–1492) aegadest. Araabia keelest pärineb umbkaudu 8% sõnavarast.[6]
Hispaania keel on üks kuuest ÜRO[7] ja üks 24-st Euroopa Liidu ametlikust keelest.[8]
- ↑ Hispaania keel. Ethnologue.com Kasutatud 02.01.2018
- ↑ Hispaania keel. Ethnologue.com Kasutatud 02.01.2018.
- ↑ Summary by language size. Ethnologue.com Kasutatud 02.01.2018.
- ↑ Vergaz, Miguel A."La RAE avala que Burgos acoge las primeras palabras escritas en castellano." El mundo, 7. november 2010. Kasutatud 03.01.2018.
- ↑ Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language. Cambridge: University Press. https://books.google.ee/books?id=ZjcrhyQlFa0C&pg=PA2&source=gbs_toc_r&cad=3#v=onepage&q&f=false Spanish overseas
- ↑ Dworkin, Steven N. 2012. A History of the Spanish Lexicon: A Linguistic Perspective. Oxford: Oxford University Press. p. 83. ISBN 0199541140. Kasutatud 03.01.2018.
- ↑ Official Languages. United Nations Kasutatud 21.03.2021.
- ↑ ELi keeled, ELis on 24 ametlikku keelt. Vaadatud 21. märtsil 2021.