Hoffmanni lood

"Les Contes d'Hoffmanni" 1881. aasta esmaettekande poster

"Hoffmanni lood" (prantsuse keeles "Les Contes d’Hoffmann") on Jacques Offenbachi kolmevaatuseline ooper. E. T. A. Hoffmanni teostele toetuva libreto kirjutasid Jules Barbier ja Michel Carré. Ooper esietendus 10. veebruaril 1881 Pariisis Opéra Comique'is.

Teos on fantastiline ooper (opéra fantastique) kolmes vaatuses proloogi ja epiloogiga, Offenbachi viimane ja väljapaistvaim töö. See kuulub maailma 20 enamesitatud ooperi auväärsesse nimekirja. Jules Barbieri kirjutatud libreto ainestik oli võetud tema enda ja Michel Carré näidendist "Les contes fantastiques d'Hoffmann", mille esietendus toimus Pariisi Odéoni teatris 1851. aastal ja mida Offenbach oli näinud. Näidend põhines preisi romantilise autori, juristi, helilooja, muusikakriitiku ja karikaturisti E. T. A. Hoffmanni kolmel lühilool: "Der Sandmann" (eesti keeles "Unemati"), "Rath Krespel" ("Nõunik Krespel") ja "Das verlorene Spiegelbild" ("Kaotatud peegeldus").

Ooperi esiettekanne toimus 10. veebruaril 1881 Pariisi Opéra-Comique'is (Salle Favart). Rollide esmaesitajateks olid Jean-Alexandre Talazac (Hoffmann), Adèle Isaac (Olympia, Antonia, Giulietta, Stella), Alexandre Taskin (Coppélius, dr Miracle), Hypolite Belhomme (Crespel). Esiettekannet dirigeeris Jules Danbé. Ooperit saatis Prantsusmaal otsekohe tohutu menu. Väljatulekuaasta detsembriks oli ooperit esitatud Opéra-Comique'is esitatud sada korda.

Väljaspool Pariisi etendati "Hoffmanni lugusid" Genfis, Budapestis, Hamburgis, Mexicos, Viinis, Prahas, Antwerpenis, Lvovis ja Berliinis. Viini Ringtheateri intsident põhjustas aga ooperi esitamisele mõningase tagasilöögi. Nimelt puhkes ühe etenduse ajal tulekahju, mille käigus hukkus mitu inimest. Nimekates rahvusvahelise tasemega solistides süvenes arusaam, et seda ooperit saadab needus, mistõttu teost ei riskitud repertuaari võtta. Viinis esitati ooperit uuesti alles 1905. aastal. Siis saatis tükki tohutu menu ning see levis kiiresti üle ooperimaailma. Seejärel pole see teos kunagi rahvusvahelisest püsirepertuaarist välja langenud. Ooperit on lavastatud Estonias (1923, 1934, 1957, 1988) ja Vanemuises (2007).


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne