Back İqnalina AES Azerbaijani Ėgnalėnas atuomėnė alektrėnė BAT-SMG Ігналінская АЭС Byelorussian Central nuclear d'Ignalina Catalan Ignalinská jaderná elektrárna Czech Ignalina-atomkraftværket Danish Kernkraftwerk Ignalina German Ignalina Nuclear Power Plant English Nuklea centralo Ignalina Esperanto Central nuclear de Ignalina Spanish
| Ignalina tuumaelektrijaam | |
|---|---|
 Ignalina tuumaelektrijaama peasissekäik | |
  Ignalina tuumaelektrijaama asukoht Leedus | |
| Ametlik nimi | Ignalinos Atominė Elektrinė |
| Riik | Leedu |
| Koordinaadid | 55° 36′ 16″ N, 26° 33′ 36″ E |
| Staatus | Suletud |
| Projekt telliti | 31. detsembril 1983 |
| Suletud | 31. detsembril 2009 |
| Käitaja(d) | Ignalinos Atominė Elektrinė |
| Tuumaelektrijaam | |
| Reaktori tüüp | RBMK-1500 |
| Reaktori tootja | Атомстройэкспорт |
| Jahutuse allikas | Drūkšiai |
| Jahutustornid | ei |
| Energia tootmine | |
| Tootja ja mudel | Electrosila |
| Suletuid | 2 x 1300 MW |
| Soojusvõimsus | 2 x 4800 MWh |
| Nimivõimsus | 2600 MW |
| Toodetud energiat | 2004. aastal 19 240 GW*h |
|
Veebileht http://www.iae.lt/ | |
Ignalina tuumaelektrijaam on suletud tuumaelektrijaam Leedu idaosas, Euroopa Liidu ainus Tšornobõli tüüpi tuumaelektrijaam, mis töötas 1983–2009.
Elektrijaam asus Visaginase linna lähedal. Varem kuulus ta Ignalina rajooni, mille järgi sai ta nime. Pärast rajoonide kaotamist ja ühendamist kuulub ta Utena maakonda. Ignalinast oli ta linnulennult 35 km kaugusel.
Elektrijaama rajamise ettevalmistustööd algasid 1974. Ehitustööd ise algasid 1978. Esimene reaktor lasti käiku 1983. 2. reaktor pidi algul käivituma 1986, kuid Tšornobõli tuumakatastroofi tõttu lükkus see aasta võrra edasi. Ühtlasi katkestati 3. reaktori ehitamine ja selle lammutustööd algasid 1989. Esialgu oli plaanitud neljaski reaktor, mida aga ei hakatudki ehitama.
Jaama töötajate jaoks ehitati Visaginase linn. Enne elektrijaama rajamist olid sellel kohal kõigest mõned külad ja Visaginase linna rajamine on väljapaistev näide suure tööstuskeskuse rajamisest kohta, kus enne peaaegu igasugune infrastruktuur puudus.
Elektrijaam rajati Leedu suurima järve Drūkšiai äärde. Sellest järvest võeti elektrijaama jaoks jahutusvett ja sinna lasti kasutatud jahutusvesi. Pärast jaama valmimist tõusis järve vee temperatuur 3 °C, põhjustades eutrofeerumist. Osa järve kaldast kuulub Valgevenele ja väljavool järvest toimub läbi Valgevene Daugavasse. Läti piir on Drūkšiai järvest samuti kõigest mõne kilomeetri kaugusel. Järvemuda on saastunud radioaktiivsete isotoopide ja raskmetallidega.