Back وحدة قياس الممانعة Arabic Unitat de mesura inercial Catalan Inertiale Messeinheit German Inertial measurement unit English Unidad de medición inercial Spanish Neurketa inertzialeko unitate Basque دستگاه سنجش لختی (اینرسی) Persian Centrale à inertie French יחידת מדידה אינרציאלית HE Unit pengukuran inertial ID
Inertsiaalandur ehk inertsiaalsensor on mõõtemuundur, mille tajurid mõõdavad joonkiirust ja pöörlemiskiirust. Mitme niisuguse tajuriga inertsiaalandur (lühend IMU, inglise k sõnadest Inertial Measurement Unit) kuulub inertsiaalnavigatsiooni süsteemi, mida kasutatakse laevade, lennukite, rakettide, kosmoseaparaatide, robotite jm liikuvate objektide juhtimissüsteemides. Alates 1990. aastatest valmistatakse inertsiaallandureid peamiselt MEMS-tehnoloogia järgi.
(gyrosscope ‒ güroskoop, dsPIC ‒ protsessor;
magnetic field sensor ‒ magnetvälja tajur; accelerometer ‒ kiirendusmõõtur)
Iga inertsiaalandur sisaldab järgmisi tajureid:
- kolm ortogonaalselt (omavahel ristuvalt) paigutatud kiirendustajurit, mille väljundsignaaliks on andmed lineaarkiirenduse kohta x-, y- ja z-telje sihis; selle info järgi arvutab protsessor objekti kulgliikumise kiiruse ja suuna;
- kolm ortogonaalselt paigutatud pöörlemiskiiruse tajurit ehk güroskoopandurit, mis mõõdavad nurkkiirendust kolmes ristuva telje ümber; selle järgi arvutatakse objekti pöörlemisliikumine.
Täpsuse suurendamiseks võivad eriotstarbelistes andurites olla lisaks eelnimetatuile näiteks magnetväljasensor ehk kompassandur ja GPS-andur.