Back Infrarooispektroskopie Afrikaans مطيافية الأشعة تحت الحمراء Arabic İnfraqırmızı spektroskopiya Azerbaijani Инфрачервена спектроскопия Bulgarian Espectroscòpia infraroja Catalan Infračervená spektroskopie Czech Infrarød spektroskopi Danish Infrarotspektroskopie German Φασματοσκοπία υπερύθρου Greek Infrared spectroscopy English
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel. See hõlmab mitmeid spektroskoopilisi meetodeid, millest enamik põhinevad absorbrtsioonspektroskoopial. Infrapunaspektroskoopiat kasutatakse keemiliste ühendite uurimiseks ja identifitseerimiseks.
Infrapunase elektromagnetkiirguse laineala jaotub kolmeks: lähi-, kesk- ja kauginfrapunane vastavalt selle suhtele nähtava valguse spektrialaga. Kõrgema energiaga lähiinfrapunane lainepikkusega 0,8–2,5 μm (lainearvuga 14 000–4000 cm−1) on suuteline määrama ülemtoone ja harmoonilisi võnkumisi. Keskinfrapunane kiirgus lainepikkusega 2,5–25 μm (lainearv 4000–400 cm−1) on kasutusel karakteersete võnkesageduste ja pöördvõnkumise uurimisel. Kauginfrapunast kiirgust, mille lainepikkus (vahemik 25–100 μm, lainearv 400–10 cm−1) jääb mikrolainealast madalamaks, saab kasutada mikrolainespektroskoopias. Elektromagnetkiirguse piirkondade nimed on kokkuleppelised ning ainult kaudselt seotud vastavate kiirguste molekulaarsete ja elektromagnetiliste omadustega.