Inna Roostfeld (ka Rostfeldt; 28. juuli 1914 Narva-Jõesuu, Eesti – 23. mai 2011 East Killingly, Connecticut, USA) oli eesti esimene naislendur, kes sooritas eksami Eestis.
Inna Roostfeld sündis Narva-Jõesuus. Tema lapsepõlves elas pere talviti Peterburis. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist kolisid ta vanemad Eestisse. Ta lõpetas Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. Gümnaasiumi viimases klassis asus ta tööle lennubaasi töökotta ja järgmisel suvel pani end kirja lennukursustele. Ta ei lasknud end heidutada sellest, et samal suvel hukkus lennuõnnetusel tema lennuohvitserist hea sõber ning tema enda esimene lend lõppes maandumisel õppelennuki ninalikeeramisega. 13. detsembril 1934, päev pärast suurt lumesadu sooritas ta aga edukalt eksamilennu, kusjuures polnud ta varem tõusnud õhku lennukiga, millel on all suusad.
Aastatel 1938–1939 õppis ta Varssavi Tehnikaülikoolis masinaehituse osakonnas lennukite konstrueerimist. Alanud teise maailmasõja tõttu jätkusid õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis; praktikal oli ta Franz Krulli masinatehase ja Aviotehase (mis oli varem lennubaasi töökoda ning kus ehitatud lennukeid lendasid ka järgnenud sõja-aastatel) osakondades.
1944. aastal põgenes ta koos ema ja õega Saksamaale, tema isa, kes jäi Eestist lahkumisega hiljaks, suri kurnavates tingimustes Gulagi koonduslaagris. Ta omandas 1948. aastal Saksamaal insenerihariduse ja siirdus järgmisel aastal USA-sse. Seal töötas ta algul lapsehoidja ja teenijana, seejärel majapidajana haiglas. Pärast seda pääses ta joonestajaks tekstiilimasinaid tootvasse vabrikusse. Inseneriametit pidas ta mitmes firmas 70. eluaastani.