Ida-Kanada inuiti keel (Inuktitut) | |
---|---|
Kokku kõnelejaid | Emakeelena 14 000 (1991) |
Keelesugulus |
eskimo-aleuudi keeled inuiti keeled Ida-Kanada inuiti keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | iu |
ISO 639-2 | iku |
ISO 639-3 | ike |
![]() Ida-Kanada inuiti murded (Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut) |
Inuktitut või Ida-Kanada inuiti keel (ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ, murdeti ka Inuktitut, Inuttitut, Inuktitun, Inuinnaqtun, Inuttut) on Kanadas räägitav inuiti keel. Keele rääkijaid on üle 35 000 (lisatud Lääne-Kanada inuiti), kellest 200 elab väljaspool traditsioonilisi inuittide alasid [1].
Inuktituti keelt kõneldakse Kanada Arktika saarestikus ja mujal Põhja-Jäämere rannikul kuni Labradori mere rannikuni. Eristatakse kaht murret ja 14 murrakut.[viide?]
Inuktituti keel jaguneb lääne- ja idamurdeks. Neid peetakse vahel eraldi keelteks. Seetõttu on väljend "inuktituti keel" kahetähenduslik: ta võib tähendada nii lääne- ja idamurret koos kui ka ainult idamurret. Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks: Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut
Inuktituti keele läänemurde nimi on inuinnaqtun. Kirjakeeli eristab see, et inuktituti kirjutatakse silpkirjas ja inuinnaqtuni ladina kirjas, kuid lisaks kajastatakse inuinnaqtunis ka mõningaid ida- ja läänemurde erisusi.
Inuktituti keel on Kanada Loodealade ja Nunavuti üks ametlikke keeli. Nunavutis on neli ametlikku keelt: inglise keel, prantsuse keel, inuktituti keel ja inuinnaqtun.
Inuktituti keele positsioon inuittide seas on tugev. 2001. aasta rahvaloendus loendas Kanadas 24 000 inuitti, kellest 80% väitis end inuktituti keelt oskavat ja 3500 neist väitis end oskavat üksnes inuktituti keelt.