Back Яһаҡ Bashkir Ясак Byelorussian Ясак BE-X-OLD Jasak Czech Kronenzobel German Yasak English Yasak Spanish Jasakki Finnish Iassak French Yasaq Italian
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Jassakk (ru: яса́к; tuleneb mongolikeelsest sõnast засаг ehk "võim", tatarikeelsest ясак – naturaalmaks, baškiirikeelsest яһаҡ – maks) oli naturaalne maks, lõiv või andam Venemaal, mida XV sajandist kuni XX sajandi alguseni maksid Siberi ja põhjaregiooni ning kuni XVIII sajandini ka Volga regiooni (ehk Povolšje (ru: Поволжье)) rõhutud, peamiselt turgi ja mongoli päritoluga võõrrahvad ja -hõimud. Laiemalt tuntuks sai mõiste seoses Siberi ja Kaug-Ida maa-alade ühendamisega Moskva tsaaririigiga XVI–XX sajandil. Esialgne kogumine käis kohalike siberi üldaktide järgi, maks tasuti peamiselt karusnahkadega ehk soobli-, rebase-, nugise- või kopranahkadega ja mõnikord kariloomadega ning oli tolleaegse riigikassa tähtsaim sissetulek. See oli eri rahvaste jaoks erineva suurusega maks, mille aluseks oli näiteks Kunguri piirkonna tatarlaste ja baškiiride poolt hõlmatud maad, mõningatel Siberi hõimudel meeste ja jakuutidel kariloomade arv. Samas see oli võõrrahvastele raske maksukoormus, millega kaasnes maksukorralduse väärkasutamist kasumiahnete kogujate poolt.[1][2]
XVIII sajandil vahetati jassakk välja pearahamaksuga[3], aga mingis tähtsusetus suuruses see säilis karjakasvatusega tegelevate ja liikuva eluviisiga rahvaste, sealhulgas jakuutide, tunguuside ja tšuktšide hulgas kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.[2]