See artikkel räägib astronoomist; teleskoobi kohta vaata artiklit Kepler (kosmoseteleskoop). |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Johannes Kepler | |
---|---|
1620 Johannes Kepleri portreest | |
Sündinud |
27. detsember 1571 Weil der Stadt, Saksa-Rooma riik (tänapäeva Saksamaa) |
Surnud |
15. november 1630 (58-aastaselt) Regensburg, Saksa-Rooma riik |
Elukoht | Württemberg |
Rahvus | sakslane |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad |
Astronoomia Astroloogia Matemaatika Loodusfilosoofia |
Töökohad | Tübingeni ülikool |
Autogramm | |
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Teda tuntakse Kepleri seaduste (planeetide liikumise seaduste) järgi, mis on esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte". Need tööd olid Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid.
Kepler tegi ka põhjapanevat tööd optika alal ning kinnitas astronoomilisi avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei.
Matemaatikas on üks integraalide arvutamise arvutusmeetod tema järgi nimetatud Kepleri vaadireegliks. Oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas Kepler kaasa selle arvutusviisi levikule Saksamaal.
Kepler oli matemaatikaõpetaja Linzis, Tycho Brahe abiline, Grazi seminarikooli (hilisem Grazi ülikool) matemaatikaõppejõud, keiser Rudolf II õuematemaatik, matemaatikaõpetaja Linzis ja Albrecht von Wallensteini õueastroloog.
Kepleri ajal ei tehtud selget vahet astronoomia ja astroloogia vahel, küll aga astronoomia kui vabade kunstide hulka kuuluva matemaatika haru ning füüsika kui (prestiižsema) filosoofia haru vahel. Kepleri argumentidel on sageli teoloogiline iseloom. Carl Sagan on teda nimetanud esimeseks astrofüüsikuks ja viimaseks teaduslikuks astroloogiks.