John Moses Browning | |
---|---|
![]() Browning (u 1915) | |
Sünniaeg |
23. jaanuar 1855 Ogden, Utah Territoorium, USA |
Surmaaeg |
26. november 1926 (71-aastaselt) Liège, Belgia |
Rahvus | ameeriklane |
Tegevusala | relvameister |
Tunnustus |
John Scotti Medal (1905) Leopoldi orden (1914) |
Abikaasa | Rachel Browning |
Lapsed | Val A. Browning, John Browning ja Louie Browning |
Autogramm | |
![]() |
John Moses Browning (23. jaanuar 1855 – 26. november 1926) oli Ameerika Ühendriikide relvameister.
Töötades relvameistrist isa töökojas, ehitas Browning oma esimese tulirelva 13-aastaselt ja sai esimese oma 128 patendist[1] 1879. aastal 24-aastaselt.[2] Teda peetakse üheks 19. ja 20. sajandi olulisimaks relvadisaineriks.
Tema tööd avaldasid mõju sisuliselt kõigile tulirelvaliikidele. Ta töötas välja maailma esimese töökindla ja kompaktse poolautomaatse püstoli, leiutades selleks nn teleskoopluku (telescoping bolt). Seesama tehniline lahendus on kasutusel enamikus maailma poolautomaatsetes püstolites tänapäevani.[3] Samuti leiutas Browning maailma esimese püssirohugaaside mõjul toimiva kuulipilduja – Colt-Browning M1895, mille tehniline lahendus ületas märkimisväärselt seniseid mehaanilisi, tagasilöögi energial põhinevaid kuulipildujaid ning sai uueks iselaadivate kuulipildujate ja automaatide standardiks.[3][4]
Kuulsaimate Browningu väljatöötatud relvade hulka kuuluvad näiteks püstolid M1911 ja Browning Hi-Power, raskekuulipildujad M1917, M1919 ja Browning M2, kergkuulipilduja Browning Automatic Rifle ning Browning Auto-5 – maailma esimene poolautomaatne haavlipüss.[5][6][3] Mitmed nendest relvadest on endiselt aktiivses tootmises ja kasutuses.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)