Jomsviikingid

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2019) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Jomsviikingid olid 10.–11. sajandini eksisteerinud viikingitest palgasõdurite või röövlite poollegendaarse ordu liikmed.

Vennaskonna liikmed olid rangelt paganad ning nad olid pühendunud Odini ja Thori kummardamisele. Väidetavalt olid nad nõus võitlema iga isanda eest, kes oli suuteline tasuma nende suuri tasusid ja vahetevahel võitlesid nad ka kõrvuti kristlastest valitsejatega. Kuigi nad olid paganad, aimasid jomsviikingite institutsioonid mitmel moel ette hiliskeskaegsete kristlike sõjaliste ordude omi.^[1]

Legend jomsviikingitest esineb mõnes 12. ja 13. sajandist pärinevas islandlaste saagas. Põhjamaade saagade (iseäranis "Jómsvíkinga saga", "Kuningas Olav Tryggvasoni saaga" ja "Flatey raamatus" leiduvad jutud) järgi asus nende kants Jomsborg Läänemere lõunakaldal, kuid kaasaegsed ajaloolased ja arheoloogid vaidlevad jätkuvalt selle täpse asukoha üle. Enamus teadlasi paigutab selle Wolini saarele, Wolini linnast põhja pool asuvale Silberbergi mäele. Mõned teadlased samastavad Jomsborgi keskaegsetes Taani ja Saksamaa allikates esinevate kohanimedega Jumne, Julin ja Vineta.^[2][3][4][5]

Lisaks arutlevad ajaloolased jätkuvalt ka jomsviikingite kohta käivate andmete täpsuse üle. Kuna nende peakorteri asukohta ei ole kunagi lõplikult kindlaks määratud, on nende saavutuste kohta käivate lugudele kinnituse leidmine mõnevõrra keeruline. Ajalooringkondades vaieldakse Jomborgi asukoha üle just esmaste allikate nappuse tõttu: säilinud ei ole ühtegi selleaegset käsikirja, mis mainiks kas jomsviikingeid või Jomsborgi. Ent säilinud on kolm selleaegset ilmselt just jomsviikingeid mainivat ruunikivi. Nende osalusel peetud lahingutele viidatakse ka vanapõhja luules.^[6]