Back Justinianus I van Bisantium Afrikaans Justinian I. ALS Chustinián I AN جستينيان الأول Arabic جستينيان الاول ARZ Xustinianu I AST I Yustinian Azerbaijani بیرینجی ژوستینین AZB Юстыніян I Byelorussian Юстыніян I BE-X-OLD
| Justinianus I Suur | |
|---|---|
.jpg) Justinainus I mosaiik San Vitale basiilikas Ravennas | |
| Bütsantsi keiser | |
|
Ametiaeg 1. aprill 527 – 14. november 565 | |
| Eelnev | Justinus I |
| Järgnev | Justinus II |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Petrus Sabbatius; Flavius Petrus Sabbatius Justinianu |
| Sünniaeg |
482 Tauresium, Dardania provints, Bütsants |
| Surmaaeg |
14. november 565 (83) Suur palee, Konstantinoopol |
| Abikaasa | Theodora |
| Vanemad | Sabbatius ja Vigilantia; Justinus I (kasuisa) |
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus, tuntud kui Justinianus Suur; kreeka keeles Ἰουστινιανός Ioustinianós; umbes 482 – 14. november 565) oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Tema põhieesmärgiks oli taastada Rooma keisririik (renovatio imperii), mille läänepoolne osa hävines aastal 476. Ta plaanis restaureerida Lääne-Rooma, vallutades selle alad frangi ja germaani hõimude käest. Justinianuse märkimisväärsed teod olid Põhja-Aafrika vallutamine aastal 533 pKr Trikamaarumi sõjas, Itaalia vallutamine 535–540. aastatel pKr ja Rooma õiguse kogu "Corpus iuris civilis" koostamine aastatel 529–534 pKr. Tema ajal puhkes Bütsantsi kultuur õitsele, ning ehitati Hagia Sophia katedraal. Õigeusu kirikus kutsutakse teda pühaks keiser Justinianuseks.