Kaar (ladina keelesarcus) on vertikaalne kõverjooneline struktuur kahe tugipunkti vahel, mis sildab tugipunktide vahelist ruumiosa ja võib olla konstruktsiooniliselt kandva funktsiooniga.
Ehituses tähendab kaar kõvera varda kujulist ehitustarindit, millega sillatakse hoonete, sildade ja muude ehitiste tugedevahelisi või seinaavasid[1]. Reeglina võimaldab kaar sillata laiemaid avasid kui talakonstruktsioon. Kaar on, erinevalt võlvist, tasapinnaline tarind.