Suur-Liao 大遼 1124–1218 | |||||
Valitsusvorm | Monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Keiser |
Dezong (esimene, 1124–1143) Kuchlug (viimane, 1211–1218) | ||||
Pealinn | Balasagun | ||||
Religioon |
Budism Idakirik | ||||
Pindala | 1 500 000 km² (1210[1]) | ||||
Riigikeeled | Keskhiina | ||||
Peamised keeled |
Kitai Pärsia Vanauiguuri | ||||
|
Karakitai (ka Kara Kitai; hiina keeles 喀喇契丹, Kālā Qìdān, mongoli keeles Хар Хятан, otsetõlkes Must Kitai; või Lääne-Liao dünastia (hiina keeles 西遼 või 西辽, Xī Liáo); ametlikult Suur-Liao (hiina keeles 大遼, 大辽, Dà Liáo)) oli hiinastatud dünastiariik Kesk-Aasias.[2][3][4][5][6] Karakitaid juhtisid kitanide Yelü hõim, see oli Liao dünastia riigi järglane. Dünastiale pani aluse Yelü Dashi (Liao keiser Dezong), kes põgenes koos enda rahvaga Jini dünastia sissetungi eest Mandžuuriast Kesk-Aasiasse. Aastal 1211 tungisid Karakitai aladele Kuchlugi juhtimisel naimanid ning riik sisuliselt lõppes. Viimane hoop tuli aastal 1218, kui nende ala vallutasid mongolid. Karakitai kõrglass oli ajaloolaste hinnangul Liao järeltulijatena Hiina legitiimne valitsusdünastia.[7]