Karl V

See artikkel räägib Saksa-Rooma riigi valitsejast; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge Karl V (täpsustus)

Karl V
Saksa-Rooma keiser Roomlaste kuningas Itaalia kuningas
Ametiaeg 28. juuni 1519 – 27. august 1556
Eelnev	Maximilian I
Järgnev	Ferdinand I
Kastiilia ja Aragóni kuningas
Ametiaeg 23. jaanuar 1516 – 16. jaanuar 1556
Eelnev	Juana (Kastiilias) Fernando II (Aragónis)
Järgnev	Felipe II
Burgundia hertsog
Ametiaeg 25. september 1506 – 25. oktoober 1555
Eelnev	Philipp Ilus
Järgnev	Felipe II
Austria ertshertsog
Ametiaeg 12. jaanuar 1519 – 28. aprill 1521
Eelnev	Maximilian I
Järgnev	Ferdinand I
Isikuandmed
Sünniaeg	24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad (tänapäeva Belgia)
Surmaaeg	21. september 1558 (58-aastasena) San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania
Abikaasa	Isabella
Vanemad	Philipp Ilus Juana
Lapsed	Felipe II Hispaania Maria Hispaania Joanna Vallaslapsed: Parma Margarethe Don Juan de Austria
Sugulased	Habsburgid
Elukoht	El Escorial, San Lorenzo de El Escorial, Hispaania (viimne puhkepaik)
Autogramm

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia (hilisema Hispaania) kuningas (Carlos I nime all) 1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516), Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521.

Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tippu. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi.^[1] Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhia idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid Prantsusmaa kuningas François I, Inglismaa kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman Tore.

Karli isiklikuks deviisiks oli Plus ultra (veel kaugemale). Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli Tema Majesteet või Tema keiserlik Majesteet.^[2] Tema isiksuse omaduste üle on palju vaieldud, kuid senini pole saavutatud konsensust selle osas, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine.^[3]