Karl Vahi (3. aprill 1910 Tartu – 10. aprill 1943 Venemaa) oli eesti poksija.
Vahi alustas võistlemist 1928. aastal, ta võistles Tartu Spordiselts Kalevi eest. Ta pidas kokku 208 kohtumist, millest võitis umbes kolmveerand.[1]
Ta sai Eesti meistrivõistlustel 2. koha kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) 1929. ja kerge- (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 1930. aastal. Ta sai Eesti NSV meistrivõistlustel 1941. aastal Tartu Dünamo eest võisteldes kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) 2. koha, kaotades finaalkohtumise Harald Kanepile.
Ta sai Eesti meistrivõistlustel 3. koha kerge- (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) aastatel 1932, 1933 ja 1935 ning kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) aastatel 1938–1940.
Ta osales kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) kaks korda Eesti–Soome maavõistlusel. Ta kaotas oma kohtumise 1930. aastal ning võitis oma kohtumise 1937. aastal.
Vahi töötas pagarina ning on tegutsenud ka poksikohtunikuna.