Back أشباه كاروتينات Arabic Carotenoide AST Каротиноид Bulgarian ক্যারোটিনয়েড Bengali/Bangla Carotenoide Catalan Karotenoidy Czech Carotinoide German Καροτενοειδές Greek Carotenoid English Karotenoido Esperanto
Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.
Looduses on kirjeldatud üle 700 karotenoidi. Nende värvus varieerub kollasest punaseni.
Karotenoide suudavad sünteesida kõik fotosünteesivad taimed, protistid ja bakterid ning mõned heterotroofsed bakterid ja seened. Loomadest on üks lehetäi liik omandanud horisontaalsel geeniülekandel karotenoidide sünteesiks vajalikud geenid.[1][2]. Ülejäänud loomariigi esindajad peavad saama karotenoide toidust.
Karotenoidid neelavad valgust spektri sinises ja rohelises alas, suurendades sellega fotosünteesis neelduva energia hulka ning osaledes valgusenergia ülekandel klorofüllile. Lisaks sellele kaitsevad karotenoidid fotosünteesivat membraani oksüdeerumise eest ning on laialdasemalt tuntud antioksüdatiivsete omaduste poolest.
Taimedes on karotenoidid olulised õitele ja viljadele tolmeldajaid ja seemnete levitajaid ligimeelitava värvuse andjatena.
Karotenoidsete pigmentide lagunemisel taimedes tekib lõhnaaineid. Tomatitele ja arbuusidele punase värvuse andva lükopeeni degradeerumisel tekib üle 400 lõhnaaine, sealhulgas näiteks sidrunilõhnaline tsitraal.[3]
Loomariigis osalevad karotenoidid kalade, lindude ja selgrootude pigmentatsioonis.[2] Lindude puhul on sulestiku värvus tähtis sugulise valiku tunnus, imetajatel täidavad karotenoidid antioksüdatiivset funktsiooni.[4]