Karpaatide-Ukraina Vabariik Карпатська Україна 14.03.1939–18.03.1939 | |||||||
Ruteenia Euroopas 16.03.1939 | |||||||
Valitsusvorm | Vabariik | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
President | Augustin Vološin | ||||||
Pealinn | Hust | ||||||
Rahvaarv | u 600 000 elanikku | ||||||
| |||||||
Riigikeeled | ukraina keel | ||||||
Peamised keeled | russiini keel | ||||||
Hümn | Štše ne vmerla Ukrajinõ | ||||||
|
Karpaatide-Ukraina Vabariik, kaasaegses kirjanduses tuntud ka kui Ruteenia, oli Tšehhoslovakkia lagunemisel tekkinud ja mõned päevad iseseisvana toiminud riik. Ruteenia oli Teise Tšehhoslovakkia Vabariigi koosseisus märkimisväärse autonoomia saavutanud juba 1938. aasta lõpul, mistõttu olid regioonil Tšehhoslovakkia riikluse hävides 15. märtsil 1939 olemas riiklikud institutsioonid, et iseseisvuse saaks kohe välja kuulutada. Karpaatide-Ukraina omariiklus ei püsinud aga kaua – juba iseseisva riigi väljakuulutamise päeval tungisid riiki Ungari väed, kes suutsid 18. märtsiks kogu vabariigi ala okupeerida.
Karpaatide-Ukraina seostas end oma iseseisvuse ajal tugevalt Ukraina rahvusidentiteediga ning omariikluse väljakuulutamisel lootis riigi juhtkond kunagi enda alla ühendada kogu "Suur-Ukraina".[1] Tegemist oli viimase katsega luua kahe maailmasõja vahel iseseisvat Ukraina riiki. Karpaadi-Ukraina kasutas Ukraina riigi sümboolikat: nii kollane-sinine lipp (erinevalt tavalisest sini-kollasest) kui ka kolmhark olid laialdaselt levinud ja kasutuses kogu regioonis.[2]