Kassinurme | |
---|---|
| |
Pindala: 23,8 km² | |
Elanikke: 150 (1.01.2020)[1] ![]() | |
| |
EHAK-i kood: 2818[2] ![]() | |
Koordinaadid: 58° 40′ N, 26° 29′ E | |
![]() |
Kassinurme on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas. See asub Jõgeva linnast kagus, mõlemal pool Tallinna–Tartu raudteed ja Piibe maanteed.[3]
Kassinurme on üks Jõgeva valla vanemaid külasid, esimest korda on seda mainitud 1473. aastal. Vanemate nimekujude seas on Kasynorm, Cassinorm ja Rehefer (saksa keeles).[3] Ajalooliselt kuulus see Palamuse kihelkonda Tartumaal.[4]
2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli külas 155 inimest, 2009. aastal 177.[5]
Kassinurmele lähimad raudteepeatused on Kaarepere ja kunagine Kalevi raudteepeatus.[5]
Küla lähedusse jäävad Kassinurme mäed – mandrijää taganemisel piki voort kuhjunud 2,5 km pikkune mõhnastik, mille laius on veidi üle poole kilomeetri. Mägedes asub Kassinurme linnamägi, sealt on leitud ka kaheksa väikeselohulist kultusekivi. Mitmed ümbruskonna maastikuvormid on seotud Kalevipoja legendidega: Kalevipoja silmapesukauss, Kalevipoja vann, Kalevipoja lingukivi ning Kalevipoja heinakaared, samuti üks Kalevipoja poolt tühjaks joodud järv.[5][6]
Külas asub kaitsealune Kitsesoo nõiakuusk (58° 40' 26" N, 26° 24' 58" E)[7], samuti on kaitse alla võetud Kassinurme park.[8]
Kaarepere raudteejaamast 2,8 km kaugusele jääb Kassinurme mõis, mis on kuulunud Wrangelitele, Ungern-Sternbergidele ja Samson-Himmelstjernadele. 1919. aastal mõis riigistati ning 1920. aastal jagati see asundustaludeks. Hiljem asus seal Võidu, seejärel Kalevi kolhoosi keskus ja lõpuks Jõgeva Riigimajand.[3] 2002. aastaks ei olnud muinsuskaitseamet mõisa veel kaitse alla võtnud, 6. augustil hävitas tulekahju mõisa peahoone aga pea täielikult.[9] 2005. aastal lammutati ka hoone varemed. Mõisa kõrvalhoonetest on samuti säilinud vaid riismed.[4]
2001. aastast tegutseb külas Kassinurme Naisselts, mis edendab külaelu ja korraldab ka Kassinurme külapäeva (2009. aastal tähistati seda 10. korda). Naisselts on Jõgevamaa Metsaseltsi partner Kassinurme mägedes ürituste ja talgute korraldamisel, muuhulgas on selts toitlustanud Mütofestil osalejaid. Seltsi algatusel on tähistatud Kassinurme hariduselu alguse 240. aastapäeva, paigaldatud mälestustahvel kunagisele koolimajale ning mälestuskivi veskimeistrile ja luuletajale Karl Torrole, antud välja brošüür "Kassinurme ajaratas" ning ehitatud külakiik. Selts käib koos Nurga koduloomuuseumis.[10]
2005. aastal loodud MTÜ Kassinurme Külaselts tegeleb külakeskuse väljaarendamisega, plaanis on rajada külamaja ja vabaõhulava.[11]
Pedagoog Helma Kaevali eestvedamisel ja naisseltsi toel on Nurga talus loodud koduloomuuseum, mis kajastab ümbruskonna ajalugu.[12]