Kasvaja

See artikkel räägib kasvajatest üldisemalt; Rahvusvahelise haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistilise klassifikatsiooni peatüki kohta vaata artiklit RHK-10; peatükk II: C00-D48 Kasvajad

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.^[1][2]

Kuigi organismide käsitletakse nii taimi kui loomi, siis esmajoones on kasvajad siiski osadel loomadel.

Osad kasvajad ei formeeru tuumoriteks, nagu näiteks leukeemia ja enamik epiteelkoes arenevaid kasvajaid (kartsinoom in situ).

Kasvaja teke algab harilikult kasvajaeelsetest muutustest ja areneb kasvaja algmest, milleks võib olla kas üks vähirakk või rakkude rühm, mis on eelnevalt muutunud ja omandanud võime kasvajaliseks vohanguks.

Koevohandeid tekib organismis ka kaitsefunktsioonidega seoses mitmesuguste patoloogiliste protsesside korral, nagu põletik, organiseerumine, regeneratsioon, hüperplaasia ja hüpertroofia, kuid need alluvad harilikult organismi kontrollmehhanismidele.

Kasvaja tekib harilikult kasvajaga seotud põletiku tulemusel vohama hakanud kasvajalise vohangu käigus ja seda põhjustavad mitmesuguseid häired nagu proliferatsiooni- ja diferentseerumishäire (kasvu, paljunemise ja küpsemise häire) mis on seotud raku tuumas asuva geneetilise aparaadi kahjustusega, allumatus neurohumoraalsele regulatsioonile (autonoomne) jm.