![]() |
See artikkel räägib ehituskivist, Laulasmaal asuva ohvrikivi kohta vaata Aidakivi |
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2018) |
Katusekivid on ehituskivid, mida kasutatakse katuse detailidena.
Neid valmistatakse traditsiooniliselt kohalikult kättesaadavatest materjalidest, nagu (põletatud) savi, kiltkivi ja paekivi. Nüüdisaegsed materjalid, nagu betoon ja plast, on samuti kasutusel ning mõnda liiki savist katusekivid kaetakse veekindla glasuuriga.
Katusekivid kinnitatakse katusekarkassile naelte abil. Need paigutatakse tavaliselt paralleelridadena, kusjuures iga rida katab osaliselt alumist rida, et vihmavesi ei satuks kivide vahele ja alumise rea kinnitusnaelad oleksid peidetud. On olemas katusekivid eriliste positsioonide jaoks, näiteks selliste kohtade jaoks, kus langevad kokku katuse erinevate kallete tasandid. Nende seas on katuseharjakivid, harja otsakivid ja neelukivid. Neid võib sättida ja suunata tsemendimördi abil või fikseerida mehaaniliselt.
Sarnaselt katuse katmisega võib katusekividega ilmastikukindluse saavutamiseks katta ka puitkarkassiga ehitise seinu. Sel juhul riputatakse need karkassile naelutatud lattidele, sealjuures kivid on spetsiaalselt vormitud, katmaks nurkasid ja piitasid. Sagedasti on sellistel kattekividel kujundatud nähtav osa andmaks dekoratiivset efekti. Veel üheks vormiks on nn. matemaatiline kattekivi, mis riputatakse lattidele, naelutatakse ja krohvitakse. Selline kivikatte vorm tekitab müürsepatöö imitatsiooni ning oli arendatud telliskivi välisilme andmiseks, kuid samas 18. sajandil kehtinud telliskivimaksu vältimiseks.[1]
Paekivist valmistatud katusekivid olid traditsiooniliselt kasutuses nendes piirkondades, kus oli kättesaadav vastav toormaterjal. Need katusekivid olid õhukesed ja kerged, mida oli võimalik tagada pärast paekivi lõhestamist loomulikeks kihtideks. Tänapäeval pole paekivi enam odav materjal ning selle kasutamine ei ole nii laialdaselt levinud nagu varem.