Keele staatus (inglise language status, status of language) on mingi keele positsioon (nt riigis) teiste keelega võrreldes[viide?].
Keele staatuse määratlemisel on sageli lähtutud (a) keele ajaloolisest olukorrast, (b) funktsioonidest (ja nende ulatusest), mida keel käesoleval ajal täidab, (c) keele (potentsiaalsest) arengust[1]. Hinnates neid tegureid, võib mingi keele staatus olla kõrge või madal[1]. Kui keele staatus on madal, siis ta muutub ühiskonnas väärtusetuks ja võib järgmistes põlvkondades kasutamatuse tõttu välja surra[1].
Õiguslikus kontekstis räägitakse keele juriidilisest staatusest: keel võib olla määratletud kui riigi-, ametlik, vähemuskeel jne[1].
Maailmas on ametliku staatusega keeli üle saja; ka eesti keel on nende saja sees[1].
Mõned keeled maailmas on globaalkeele staatuses. Nendeks on eelkõige inglise, prantsuse ja hispaania keel[1].