![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (August 2012) |
Keinslik majandusteooria (ka keinsism, keinsianism, keinslus ja Keynesi teooria) on makromajanduse teooria, mis põhineb 20. sajandi inglise majandusteadlase John Maynard Keynesi ideedel.
Keinslikud majandusteadlased väidavad, et erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes olukordades. Seega soovitavad Keynesi teooria pooldajad avaliku sektori sekkumist rahanduspoliitika kaudu, mida teostaks keskpank, ja fiskaalpoliitika kaudu, mida teostaks valitsus eesmärgiga stabiliseerida tootlus äritsükli käigus.[1] Teooriaid, mis moodustavad keinsliku majandusteooria selgroo, esitleti esmakordselt raamatus "The General Theory of Employment, Interest and Money" (tuntud ka lühema pealkirjaga "The General Theory" ehk "Üldteooria"), mis ilmus 1936. Keynesi ideede tõlgendused on vastakad ja mitmed koolkonnad pärast teist maailmasõda on ennast tema pärandi hoidjateks kuulutanud.
Keinslikud majandusteadlased toetavad segamajandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa on ka valitsusel ja avalikul sektoril. Sellist mudelit kasutati suure depressiooni hilisemas osas, Teises maailmasõjas ja selle järgses majanduskeskkonnas aastatel 1945–1973. Pärast 1970. aastatel toimunud stagflatsiooni kaotasid keinslikud ideed mõju. Globaalse majanduskriisi algus 2008. aastal on taas tekitanud huvi keinslike majandusmeetmete vastu[2], kuigi nende meetmete kriitika on tugev ja kriis kestab edasi.[3]