Back Kepler-ruimteteleskoop Afrikaans Telescopio espacial Kepler AN كبلر (مسبار فضائي) Arabic تيليسكوب فضا كيپلر ARZ Кеплер (телескоп) Bashkir Кеплер (тэлескоп) Byelorussian Кеплер (телескоп) Bulgarian ကပ္ပလာ အာႏကာႏသ တယ်လီသကုပ် BLK কেপলার মহাকাশ দূরবীক্ষণ যন্ত্র Bengali/Bangla Kepler (svemirski teleskop) BS

Kepler (kosmoseteleskoop)

Kepler (kosmoseteleskoop)
Kunstniku kontseptsioon Kepleri teleskoobist
Organisatsioon NASA
Alltöövõtjad Ball Aerospace & Technologies Corp.
Stardi aeg 7. märts 2009
Kanderakett Delta II (7925-10L)
Stardikompleks Cape Canaverali stardikompleks 17
Lõpetas tegevuse 30. oktoober 2018
COSPAR ID 2009-011A
SATCAT 34380
Mass 1052,4 kg
Suurused 4,7 m × 2,7 m
Võimsus 1100 W
Orbiidi elemendid
Orbiit heliotsentriline orbiit
Inklinatsioon 0,44745 kraadi
Apogee 1,0498 aü
Perigee 0,97667 aü
Tiirlemisperiood 372,5 päeva


Kepler oli NASA kosmoseobservatoorium, mille eesmärgiks oli avastada Maa tüüpi planeete. Tegemist oli esimese NASA missiooniga, mis oli võimeline leidma Maaga sarnaseid planeete elamiskõlbulikust tsoonist või selle lähedusest.[1]Teleskoop, mis sai nime saksa astronoomi Johannes Kepleri järgi[2], startis Delta II kanderaketil kosmosesse 7. märtsil 2009.[3]

Kepler projekteeriti jälgima kindlat piirkonda Linnutee galaktikast, et avastada sadu Maa-tüüpi planeete ja hinnata, kui paljude tähtede ümber tiirleb selliseid planeete. Teleskoobi peamiseks instrumendiks oli fotomeeter, mis jälgis pidevalt enam kui 140 000 tähe heledust fikseeritud vaateväljas. Kogutud andmed saadeti tagasi Maale, kus neid põhjalikult analüüsitakse.[4]

Kepler otsis eksoplaneete varjutusemeetodil (transit method), jälgides kaugeid tähti pika aja jooksul ning oodates, et selle ümber tiirlev planeet tähe eest läbi liiguks.[5] Kui see juhtus, registreeris teleskoobi pardal olev ülitundlik fotomeeter tähe heleduse marginaalse vähenemise.[6] Selline varjutus toimus vaid korra ühe orbiidi jooksul, mis kaugelt tähelt vaadates Maa ja Päikese korral tähendaks vähemalt kolme aastat vaatlusi avastuse kinnitamiseks.[5]

Selliste mõõtmiste ajal peab teleskoop olema täiesti paigal, milleks oli aparaadil vaja spetsiaalset positsioneerimise süsteemi, mille põhikomponentideks oli neli reaktsiooniratast (reaction wheel). Positsioneerimiseks oli vaja vähemalt kolme. Alguses olidki teleskoobil kõik need rattad töökorras, kuid 2012. aasta juulis lõpetas esimene neist töötamise. Teine ratas ütles üles 2013. aasta mais ning seetõttu ei püsinud teleskoop enam orbiidil piisava täpsusega paigal.[7] Kuigi NASA insenerid proovisid mitmeid lahendusi probleemi parandamiseks, ei andnud need tulemusi ning 15. augustil 2013 lõpetati katsed positsioneerimissüsteem töökorda saamiseks. Kuigi transiitmeetodil planeetide otsimine polnud enam võimalik, ei tähendanud see kogu missiooni lõppu. Kuna satelliidil töötasid endiselt kaks reaktsiooniratast ja tõukurid, siis oli võimalik Kepleri missiooni kohandada mõne teise eesmärgi jaoks.[8]

Algselt pidi teleskoop töötama vähemalt neli aastat ehk 2012. aasta novembrini, kuid NASA pikendas missiooni korduvalt. 30. oktoobril 2018 kuulutas NASA Kepleri missiooni seoses kütuse lõppemisega lõppenuks.[9]

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Discovery on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Closing on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Launch on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Overview on ilma tekstita.
  5. ↑ 5,0 5,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Ajapikendus on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Overtime on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Lõpetavad on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Considered on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Hüvasti on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne