![]() | See artikkel vajab toimetamist. |
Kognitiivne nihe või kognitiivne moonutus (ingl. k. cognitive bias) on teatud seaduspärasid järgiv kõrvalekalle loogilisest otsustusprotsessist, mille tulemusena jõutakse teiste inimeste või situatsioonide suhtes ebaloogilistele järeldustele.[1] Kognitiivse nihke tekkimisel lähtub inimene enda jaoks loodud subjektiivsest sotsiaalsest reaalsusest.[2] Subjektiivne sotsiaalne reaalsus võib hakata kognitiivse nihke tagajärjel dikteerima inimese sotsiaalset käitumist, kognitiivse nihke puudumisel on selleks objektiivne sisend.[3] Kognitiivne nihe seisneb seega just kui moonutatud tajus ning põhjustab ebatäpseid otsuseid ja ebaloogilisi tõlgendusi või mida üldiselt kutsutakse irratsionaalsuseks.[4][5][6]
Kognitiivse nihke tüüpe on mitu. Mõned kognitiivsed nihked on tõenäoliselt kohastumuslikud.[7] Kognitiivne nihe võib olenevalt konkreetsest kontekstist juhtida hoopis rohkem efektiivsete tegudeni. Lisaks lubab kognitiivne nihe sooritada inimesel otsuseid kiiremini, seda näiteks juhul kui otsuselangetamise kiirus on olulisem kui otsuselangetamise täpsus.[8] Teised kognitiivse nihke tüübid võivad olla niinimetatud limiteeritud infotöötluse "kõrvalsaadused"[9], mis võivad tuleneda vaimsetest mehhanismidest, näiteks piiratud ratsionaalsus.[10]
Kognitiivseid nihkeid on uuritud juba kuuskümmend aastat, kasutades selleks kognitiivteaduslikke, sotsiaalpsühholoogilisi ja käitumisökonoomilisi uurimismeetodeid. Kognitiivsete nihete uurimine on oluline, kuna sellised süstemaatilised vead võivad viidata psühholoogilistele otsustamisprotsesside alusmehhanismidele. Kahneman ja Tversky väidavad, et kognitiivsete nihete uurimisel on ka piisavalt praktilist väärtust muudes valdkondades, näiteks kliinilises hindamises.[11]
<ref>
-silt. Viide nimega 2OWi5
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega HkbrI
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega uWIhy
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega DvjWf
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega viklI
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega e1owe
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ZrDKp
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega h5DR2
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Haselton, M. G., Nettle, D., & Andrews, P. W. 2005 724–746
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega JlXzD
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ZZa5P
on ilma tekstita.