Kohasus

Kohasus (ka kohanemus[1], valikuväärtus[2], adaptiivväärtus[2], inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis[3]. Kohasust võib väljendada arvuliselt või vähemalt peab saama erinevaid kohasusi järjestada.

Kohasuse täpsemaid määratlusi on väga palju[4], näiteks: "kohasus on suhtarv, mis näitab, kui edukas on reproduktiivses mõttes olnud isend võrreldes keskmise isendiga populatsioonis tervikuna" [1]. Isendi sigimisedu võib võrrelda ka vaadeldava populatsiooni kõige edukama isendiga [2]. Reproduktiivset edu ehk sigimisedu mõõdetakse tavaliselt sigimisikka jõudnud järglaste arvuna [1][2]. Lihtsustatud teoreetilistes käsitlustes vaadatakse kohasust tihti kui isendite rühma tõenäosust elada paljunemiseni[5]. Ühe isendi puhul vastab sellele kahe võimaliku väärtusega juhuslik suurus[3]: kas isend elab sigimiseani või ei ela.

Rääkida saab ka alleeli, osapopulatsiooni, genotüübi ja fenotüübi kohasusest. Alleeli kohasus väljendab vaadeldavat alleeli kandvate isendite (keskmist) kohasust, osapopulatsiooni kohasus on sinna kuuluvate isendite (keskmine) kohasus. Fenotüübi või genotüübi kohasus tähendab antud feno- või genotüübiga isendite (keskmist) kohasust [2][6]. Tihti räägitaksegi kohasusest pigem kui genotüübi omadusest ja mitte isendite omadusest.

  1. 1,0 1,1 1,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Villems on ilma tekstita.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Viikmaa on ilma tekstita.
  3. 3,0 3,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Orr on ilma tekstita.
  4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Barker on ilma tekstita.
  5. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Gillespie1 on ilma tekstita.
  6. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Tammaru on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne