Koolitulistamine on relvastatud kallaletungi juhtum, kus haridusasutuses kasutatakse tulirelva õpilaste, õpetajate või abipersonali vastu.
Koolitulistamine on koolivägivalla erikuju.
Tavaliselt kõneldakse koolitulistamisest, kui juhtum toimus kooli hoones või territooriumil, kuid vahel nimetatakse koolitulistamisteks ka kooli läheduses või koolibussis aset leidnud tulistamisi.
Üldjuhul panevad koolitulistamisi toime õpilased, keda võidakse nimetada koolitulistajaks.
Avalikkuses pälvivad koolitulistamised kõrgendatud tähelepanu, kuna koolidesse on turvalisuse huvides tavaliselt keelatud relvi tuua, lasteasutustes ei olda tihti valmis vägivalda tõrjuma ning tulistamine võib kergesti lõppeda paljude inimeste vigastamise või surmaga.
Ajakirjanduses kaasneb koolitulistamistega tavaliselt debatt tulirelvade tsiviilvalduses hoidmise reeglite karmistamise ja koolides turvalisuse tõstmise teemal.[1][2] Koolitulistamiste tõttu on töötatud välja ka kuulikindlad koolitarbed.[3][4]
Koolitulistamisi esineb praktiliselt kogu maailmas, kuid kõige sagedamini Ameerika Ühendriikides.[5][6][7][8] Varaseim teadaolev koolitulistamine USA-s toimus 26. juulil 1764 Pennsylvanias Pontiaci sõja käigus.[9]
1925. aastal tulistasid kaks kooliõpilast Vilniuses lõpueksamite ajal relvadest ja õhkisid käsigranaadid, tappes ennast, kaks kaasõpilast ja õpetaja.
<ref>
-silt. Viide nimega Killingbeck
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 8gjNz
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega bul
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega dBXrq
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega itjdV
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega lZIgH
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega eXlBp
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega CM5IO
on ilma tekstita.