Koroonapandeemia Prantsusmaal | |
Osa üleilmsest koroonapandeemiast | |
Surmi departemangudes miljoni elaniku kohta | |
Haigus | COVID-19 |
---|---|
Viirus | SARS-CoV-2 |
Kestus | 24. jaanuar 2020 – |
Asukoht | Prantsusmaa |
Rahvaarv | 67 153 000 (2019)[1] |
Esmajuhtum | Bordeaux |
Tagajärjed | |
Surmavusmäär | 2,46% (4.01.2021) |
Ennetus | |
Ametlik teave | |
Võrguteavikud | Coronavirus (COVID-19) |
Meediafailid Wikimedia Commonsis |
Koroonapandeemia Prantsusmaal on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud ülemaailmsest koroonapandeemiast.
2. detsembril 2019 hospitaliseeriti Colmari Albert Schweitzeri haiglasse (Hôpital Albert Schweitzer) patsient, kelle sel ajal võetud proovide kohta kinnitati 2020. aasta mai alguses, et need olid koroonaviiruse suhtes positiivsed.[2] Samuti osutusid positiivseks 27. detsembril 2019 Pariisi lähistel kopsupõletikuga hospitaliseeritud teise patsiendi proovid, millest anti teada 2020. aasta mais.[3]
21. mai seisuga oli nakatunuid 144 163, surnuid 28 215.
12. juuniks oli riigis kinnitust leidnud üle 29 300 koroonaviirusega seotud surmajuhtumi, millest umbes 10 000 oli hooldekodudes.[4]
Alates aprilli teisest poolest on koroonaviirusega seotud surmajuhtumite arv järjepidevalt langenud. Mais oli kõigi surmajuhtumite arv juba samal tasemel kui varasematel aastatel.[4] 11. oktoobril registreeriti möödunud ööpäeva kohta 26 896 uut nakatumisjuhtumit, mis oli Euroopa suurim ööpäevane uute juhtumite arv.
Prantsuse epidemioloogid on hinnanud, et tegelik nakatunute arv võib olla ligikaudu 2,8 miljonit inimest.[5]
22. oktoobril registreeriti ööpäeva kohta 41 622 uut nakatumisjuhtumit, mis oli suurim arv pandeemia algusest alates.[6] Pühapäeval, 25. oktoobril registreeriti ööpäeva kohta 52 013 uut nakatumisjuhtumit.
<ref>
-silt. Viide nimega rahvaarv
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :2_XII_2019
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Reut4520
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega BBC_o1
on ilma tekstita.