Koroonapandeemia Rootsis | |
Osa üleilmsest koroonapandeemiast | |
COVID-19 juhtumite arv | |
COVID-19 juhtumeid 100 000 inimese kohta | |
Haigus | COVID-19 |
---|---|
Viirus | SARS-CoV-2 |
Kestus | 24. jaanuar 2020 – |
Asukoht | Rootsi |
Rahvaarv | 10 367 232 (2020)[1] |
Esmajuhtum | Jönköping |
Tagajärjed | |
Surmavusmäär | 1,35% (20.05.2021) |
Ennetus | |
Haldusmeetmed | liikumis- ja kogunemispiirangud |
Vaktsineerituid (100) | 47,22 (25.05.2021)[2] |
Ametlik teave | |
Võrguteavikud | Rootsi terviseamet |
Meediafailid Wikimedia Commonsis |
Koroonapandeemia Rootsis on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud ülemaailmsest koroonapandeemiast.
Esimene nakatumisjuhtum tuvastati Rootsis 31. jaanuaril 2020 Hiinast Wuhanist naasnud isikul.[3][4] Esimene koroonaviirusega nakatunu suri Stockholmis 11. märtsil.
Rootsi valitsus tuli 16. märtsil välja 28 miljardi eurose abimeetmete paketiga, et kaitsta tööandjaid ja töötajaid epideemia mõjude eest.[5]
2020. aasta 2. juuli seisuga oli Rootsis tuvastatud 70 639 inimese haigestumine koroonaviirusega ning haigus oli nõudnud 5411 inimelu.[6]
<ref>
-silt. Viide nimega population
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega vakts100
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega fhm0226
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :0
on ilma tekstita.