Koroonapandeemia Eestis

Koroonapandeemia Eestis
Osa üleilmsest koroonapandeemiast
Kumulatiivne koroonaviirusega nakatumiste sagedus 100 inimese kohta 2023. aasta 24. aprilli hommikuks ██ 33–36 ██ 36–39 ██ 39–42 ██ 42–45 ██ 45–48 ██ 48–51
Haigus	COVID-19
Viirus	SARS-CoV-2
Kestus	27. veebruar 2020 –
Asukoht	Eesti
Rahvaarv	1 328 439 (1.01.2022)
Tagajärjed
Tehtud teste	3 734 386[1] (4. septembri 2023 hommiku seisuga)
Nakatunuid	811 337[1] 619 606 (laboratoorselt kinnitatud)[1] (4. septembri 2023 hommiku seisuga)
Surmi	3001 (1. mai 2023 seisuga)
Haiglaravil	134[1] (2. mai 2023 seisuga)
Intensiivravil	6[1] (2. mai 2023 seisuga)
Juhitaval hingamisel	3[1] (2. mai 2023 seisuga)
Surmavusmäär	0,37% (1.05.2023)
Ennetus
Haldusmeetmed	ennetamine, eriolukord (12. III – 17. V 2020)[2][3], vaktsineerimine, sotsiaalne distantseerumine, näovisiiri ja maski kandmine, antiseptika, isolatsioon, haiglaravi
Vaktsiin(id)	tozinameran (Pfizer/BioNTech) mRNA-1273 (Moderna) AZD1222 (AstraZeneca/Oxford) Janssen (Janssen-Cilag) Nuvaxovid (Novavax)
Ametlik teave
Võrguteavikud	Terviseameti teave Koroonakaart Terviseameti COVID-19 epiidülevaated nädalate kaupa Vaktsineerimine
Meediafailid Wikimedia Commonsis

Koroonapandeemia Eestis on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud kiiresti levivast, koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud ülemaailmsest koroonapandeemiast.

Esimene nakatumisjuhtum Eestis leidis kinnitust 27. veebruaril 2020. Maailma Terviseorganisatsioon liigitas epideemia pandeemiaks 11. märtsil.^[4] Päev hiljem teatati Eestis haiguse kohalikust levikust^[5] ning sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord.^[2] 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.^[6]

Pandeemia algusperioodil levis viirus kõige jõudsamalt Saaremaal^[7], kuhu see jõudis arvatavasti Itaalia võrkpalliklubi Powervolley Milano kaudu ja kus algas haiguse kohapealne levik Eestis.^[8] Saaremaa oli pikka aega ka suurima tuvastatud nakatunute üldarvuga maakond. Näiteks 2020. aasta 15. aprilli seisuga oli Saaremaal tuvastatud 502 nakatunut, mis oli ligi 36% kõigist Eestis tuvastatud juhtumitest.^[9] Hiljem levis haigestumine rohkem Harju ja Ida-Viru maakonnas.

Pandeemia alguses oli suurem osa sissetoodud nakatumisjuhtudest seotud Austria ja Itaaliaga.^[10] 2020. aasta teises pooles tõusid esile Venemaa, Ukraina ja Soome.^[11]

Kuigi nn teises laines olid kõige suuremad nakatumiste arvud Harju maakonnas, siis elanike arvu suhtena sai kõige rohkem pihta Ida-Virumaa, mis möödus oktoobri algul nakatunute kumulatiivse arvu osas ja novembri lõpul ka nakatumise suhtarvult Saaremaast.^[12] 4. detsembri seisuga oli haiglas 95 Ida-Virumaalt pärit koroonapatsienti,^[13] mis moodustas ligi 43% kõigist haiglaravil viibivatest koroonapatsientidest Eestis. Euroopas oli samal ajal Ida-Virumaast hullem seis vaid Luksemburgis, Horvaatias, Leedus ja Sloveenias^[13]. Vaktsineerimist alustati 27. detsembril 2020.^[14]

2021. aasta algul halvenes olukord veelgi ning märtsi alguseks tõusis Eesti nakatumisnäitaja üle tuhande. Märtsi keskpaigaks oli Eesti uute nakatunute suhtarvult maailmas esimene.^[15] Kuu lõpuks oli haiglaravil üle 700 patsiendi ning märtsis suri kokku 309 koroonaviirusega nakatunud inimest. Alates 11. märtsist 2021 hakati taas rakendama ulatuslikumaid piiranguid haiguse leviku takistamiseks.

Piiranguid asuti leevendama aprilli lõpus ja mais. Juunis langes esimest korda alates novembrist haiglaravil olevate patsientide arv alla saja. Juuli teises pooles hakkas nakatunute arv aga uuesti tõusma ning augusti teises pooles tõusis haiglaravil olijate arv taas üle saja. Kolmas laine sai kasvada vaktsineerimise vähese edenemise tõttu. Oktoobri lõpuks oli meditsiinisüsteem taas kokkukukkumise äärel ning valitsus kinnitas uued koroonapiirangud. Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu, kuid nakatumiskordaja hakkas langema, mis peagi leevendas olukorda haiglates.

2021. aasta detsembris hakkas levima uus omikrontüvi, mis tõstis jaanuaris nakatumisnäitajad uute rekorditeni ning asus kergitama haiglaravi vajadust. 2022. aasta kahe esimese kuu jooksul tuvastati 256 960 uut nakatunut, mis moodustas ligi 51,5% kõigist selleks ajaks tuvastatud nakatunutest. Seejärel aga uute nakatunute arv vähenes ja märtsis pöördus langusele ka haiglaravi vajavate koroonapatsientide hulk. Ühtlasi leevendati kehtestatud piiranguid. 1. juunil 2022 lõpetas Terviseamet ka tervishoiualase hädaolukorra.

Terviseamet luges hädaolukorra ohu seisundi lõppenuks 2. mail 2023 ja 5. mail lõpetas WHO ka rahvusvahelise hädaolukorra.^[16]

Kriitikat pälvis üldine riigi reageerimine pandeemiale. Sealhulgas valmisoleku puudumine, segane kommunikatsioon ning vaktsineerimise korraldamine.^[17] Pandeemia ohjeldamisel tekitas probleeme ka valeväidete ja vääruudiste rohke levik ning desinformatsioon.^[18][19][20] Nii pälvis tähelepanu ka vaktsiinivastasuse ootamatult lai levik ühiskonnas, mis toetus vandenõuteooriatele ja väärinfole ning tõi välja sotsiaalmeedia tõe ajastule iseloomulikku asjatundmatuse ja ebateaduse laia levikut.^[21][22]

Erinevate Euroopa riikide võrdluses läbi kogu pandeemiaperioodi olid Eestis kehtestatud piirangud ühed kõige väiksemad olles valdava osa ajast leebemad ka Rootsis kehtivatest piirangutest.^[23]

Koroonakriis Eestis avaldas olulist majandusmõju. Algul hinnati võimalikku mõju küll suuremaks, kui see lõpuks oli. Statistikaameti andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.^[24] 2021. aastal oodati aga juba kiiret majanduskasvu^[25] ja selleks kujunes Statistikaameti andmetel 8,3 protsenti ehk ületati koroonaeelne tase.^[26]