Back Ruimtevaart Afrikaans Raumfahrt ALS Vuelo espacial AN رحلة فضائية Arabic رحلة فضائية ARY মহাকাশ যাত্ৰা Assamese Vuelu espacial AST Kosmik uçuş Azerbaijani Йыһанға осоу Bashkir Kuosmėnis skrīdis BAT-SMG
Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle.
Kosmoselende võib sooritada mehitatud või mehitamata kosmoselaevadega. Mehitatud kosmoselende on tehtud näiteks Nõukogude Liidus Sojuzi programmi ja USA-s kosmosesüstikute programmi raames, samuti praeguse Rahvusvahelise Kosmosejaama vahet. Mehitamata kosmoselende sooritavad kosmosesondid, mis lahkuvad Maa orbiidilt, samuti Maa ümber tiirlevad satelliidid. Mehitamata kosmoseaparaadid võivad töötada kaugjuhtimisega või olla täiesti iseseisvad.
Kosmoselende kasutatakse kosmoseuuringutes, kuid ka äritegevuses nagu kosmoseturism ja satelliitside. Mitteäriliste kosmoselendude hulka kuulub ka kosmoseobservatooriumite, luuresatelliitide ja muude Maad jälgivate satelliitide tegevus.
Tavaliselt algab kosmoselend raketi stardiga, mis annab kosmoseaparaadile piisava algtõuke, et ületada Maa külgetõmbejõud ning lükata aparaat Maa pinnast eemale. Selleks vajalik paokiirus ehk esimene kosmiline kiirus on vähemalt 7,91 km/s. Maa orbiidilt lahkumiseks vajalik kiirus on 11,2 km/s. Kosmoseaparaatide liikumist kosmoses – niihästi mootori tõukejõul kui ka selleta – kirjeldab astrodünaamika. Mõned kosmoseaparaadid jäävad kosmosesse määramata ajaks, mõned lagunevad atmosfääri sisenedes ning mõned jõuavad planeedi või kuu pinnale, kas siis maandudes või kokkupõrkel.