Krokodillilised

Krokodillilised
Vasakul üleval harikrokodill (Crocodylus porosus), paremal ameerika alligaator (Alligator mississippiensis), all vasakul gaavial (Gavialis ganeticus)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Roomajad Reptilia
Selts	Krokodillilised Crocodilia Owen, 1842
Krokodilliliste levik

Krokodillilised (Crocodylia, Crocodilia) on röövtoiduliste poolveelise eluviisiga roomajate selts. Nad kujunesid välja 83,5 miljonit aastat tagasi Hilis-Kriidi ajastus ja on lindudele lähim elusolev takson, kuna mõlemad on ürgsisalike (Archosauria) klaadi ainsad elusolevad rühmad. Krokodilliliste eellased ebalohelised (Pseudosuchia) kujunesid välja aga juba 250 miljonit aastat tagasi Vara-Triiase ajastus ja jagunesid laiemalt Mesosoikumis.^[1] Krokodilliliste seltsi kuuluvad tõelised krokodillid (sugukonnast krokodilllased (Crocodylidae)), alligaatorid ja kaimanid (sugukonnast alligaatorlased (Alligatoridae)) ning gaavial ja gaviaalkrokodill (sugukonnast gaaviallased (Gavialidae)). Kuigi tihti kutsutakse ekslikult kõiki liike "krokodillideks", siis õige koondnimetus neile on krokodillilised.

Krokodillilised on suured ja sisalikusarnase kehaehitusega. Nende ninamik on lamenenud, saba on vertikaalselt kokku surutud ning silmad, kõrvad ja ninaavad asuvad pea pealmisel küljel. Nad ujuvad väga hästi ja liiguvad maismaal kahel viisil: kõht maapinnast kõrgemale tõstetud või maapinnal roomates. Väiksemad liigid suudavad isegi galopeerida. Neil on väga paks sarvkilbistega kaetud nahk. Hambad on koonusekujulised ja lõuad sulguvad väga suure jõuga. Krokodillilistel on neljakambriline süda ja sarnaselt lindudega liigub õhk kopsudes neil vaid ühtepidi. Nagu teisedki roomajad on nad ektotermilised.

Enamasti elavad nad troopilistel märgaladel, aga alligaatorid elavad ka Ameerika Ühendriikide kaguosas ja Jangtse jões Hiinas. Krokodillilised on karnivoorid, süües kalu, koorikloomi, limuseid, linde ja imetajaid; mõned liigid, nagu näiteks gaavial, on toitumisspetsialistid, teised, nagu harikrokodill, on generalistid. Tavaliselt elavad nad üksikult ja on territoriaalsed, esineb ka ühistoitumist. Sigimisperioodil püüab dominantne isane viljastada kõik tema territooriumil olevad emased. Emased munevad munad kas maa sisse aukudesse või kõdunevast pinnasest tehtud kuhilasse ning erinevalt enamikust teistest roomajatest esineb neil ka lõimetishoole (seda aga väga lühikese aja vältel).

Inimesi on teadaolevalt rünnanud vaid 8 liigi esindajad. Kõige enam on inimesi rünnanud niiluse krokodill. Suurim oht krokodilliliste arvukusele on inimene ja tema tegevus, sealhulgas küttimine ja elupaikade hävitamine. Krokodillide farmis pidamine on vähendanud nende salaküttimist ja ebaseaduslikku nahkadega kauplemist. Krokodillilisi on eri kultuurides üle maailma mainitud kirjas ja pildis vähemat Vana Egiptuse ajast alates. Kõige vanem teadaolev teos, mis räägib, kuidas krokodillid oma ohvrite pärast pisaraid valavad, pärineb 9. sajandist; hiljem on seda legendi populariseerinud Sir John Mandeville 15. sajandil ning William Shakespeare 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul.