54 |
8 18 18 8 2 |
Xe 131,30 |
|
Ksenoon |
Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54. See on raske, värvitu ja lõhnatu väärisgaas, üks õhu (üliväikese kontsentratsiooniga) komponente.[1]
Kuigi üldiselt ei ole ksenoon reaktiivne aine, võib see siiski osaleda mõnes keemilises reaktsioonis, näiteks moodustades ksenoonheksafluoroplatinaadi, mis on esimene kunstlikult sünteesitud väärisgaaside ühend.[2][3]
Looduses esinev ksenoon koosneb kaheksast stabiilsest isotoobist (massiarvudega 124, 126, 128, 127, 130, 131, 132, 134 ja 136). Lisaks on sellel üle 40 mittestabiilse radioaktiivse isotoobi. Ksenooni stabiilsed isotoobid on olulised abivahendid Päikesesüsteemi varase ajaloo uurimisel.[4] Radioaktiivne isotoop ksenoon-135 tekib tuumareaktsioonis isotoobist jood-135 ja see on oluline neutronkiirguse neelaja tuumareaktorites.[5]
Ksenoon tahkub temperatuuril −111,75 °C ja kondenseerub temperatuuril −108,099 °C.
Ksenooni kasutatakse ksenoonvälklampides[6], ksenoonkaarlampides[7] ja üldanesteesias.[8] Esimeses eksimeerlaseris kasutati ksenooni dimeermolekuli (Xe2) töötava ainena[9] ja paljudes varastes laserites täitsid pumpade ülesannet ksenoonvälklambid.[10] Samuti kasutatakse ksenooni tumeaine uuringutes hüpoteetiliste nõrgalt vastastikmõjustuvate osakeste otsingutel[11] ja kosmonautikas ioonmootorite kütusena.[12]
<ref>
-silt. Viide nimega omyRy
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega lanl
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega VwLKm
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega kaneoka
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega stacey
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega burke
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega mellor
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Sanders
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega basov
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega toyserkani
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ball
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega saccoccia
on ilma tekstita.