Kujutluskaart (ehk kognitiivne kaart ehk mentaalkaart) on kaart, mis sisaldab kõiki inimesele olulisi andmeid keskkonna kohta. Kujutluskaart on talletatud meie ajju. Mõistet kasutas esimest korda 1948. aastal Edward C. Tolman, kes uuris keskkonda ja selle kujutamist.[1] Esmalt tajutakse ümbritsevat maailma, tõlgendatakse ja väärtustatakse nähtusi, seejärel tekib teadvusse kujutluspilt. Kujutluskaart on maailmapildi ja isikliku maailmatunnetuse kartograafiline esitlus.[2]
Inimene käitub keskkonnas vastavalt kujutluskaardile. Inimeste välisilmast kogutud teave suunatakse nn infopanka ja selle abil koostatakse keskkonnast vaimne pilt. Tajutud pildist konstrueeritakse kujutluskaart.[3] Kujutluskaardid kujunevad välja aja jooksul ning pole kunagi lõplikult valmis. Kujutlusi keskkonnast mõjutavad nii iga päev saadav informatsioon kui ka inimese isiklikud hinnangud, motivatsioon ja vajadused, mis on omakorda sõltuvad inimese vanusest, sotsiaalsest positsioonist, haridustasemest ja isiklikest kogemustest.[4] Kujutluskaarte uuritakse paljudes valdkondades: psühholoogias, hariduses, planeerimises, arheoloogias, geograafias, kartograafias, arhitektuuris, maastiku arhitektuuris, linnaplaneerimises, poliitikas ja ajaloos.[5] Oletatakse, et kujutluskaardid salvestuvad aju hipokampuse rakkudesse.
<ref>
-silt. Viide nimega Tolman
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega xLiwL
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Mall
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Kiis
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ZxUF1
on ilma tekstita.