Kuldiga kihistu (inglise Kuldiga Formation) on ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe kihistu.[1] Seda hakkasid esimesena eristama Rita Ulste ja Lilita-Ilga Gailīte aastal 1970. Kihistu on nime saanud Kuldīga linna järgi.
Kihistiku stratotüüp on Mezmali 16 puurauk. Saldus 5PM puurauk on aastast 1989 Kuldiga kihistu neostratotüüp.[2]
Kihistu sisaldab järgmisi kihistikke:
Eestis eristatakse selle kihistu kivimeid Kesk- ja Lõuna-Eesti aladel. Enamasti lasub sellel Salduse kihistu ja kihistu tekkeaeg vastab umbkaudu Ärina kihistu tekkeajale.[3] Väikesel alal Tartust kirdes esineb üksnes Kuldiga kihistu.[4] Leedus eristatakse kihistikku maa loodeosas, kus see on kuni 8,5 meetri paksune.
Kihistu moodustavad liiva lisanditega tume- ja rohekashallid lubjakivid ja merglid.[5]
- ↑ 1,0 1,1 Kuldiga kihistu Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Kaljo, D., Hints, L., Hints, O., Martma, T. and Nõlvak, J., 1999. Carbon isotope excursions and coeval environmental and biotic changes in the late Caradoc and Ashgill of Estonia. Acta Universitatis Carolinae, Geologica 43: 507–510.
- ↑ Kaljo, D., Hints, L., Männik, P., Nõlvak, J., 2008. The succession of Hirnantian events based on data from Baltica: brachiopods, chitinozoans, conodonts, and carbon isotopes. Estonian Journal of Earth Sciences 57: 197–218.
- ↑ LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 21