Back خلية لانغرهانس Arabic Langerhansova ćelija BS Cèl·lula de Langerhans Catalan Langerhansova buňka Czech Langerhans cell English Célula de Langerhans Spanish Cellule de Langerhans French Célula de Langerhans Galician Langerhans-sejt Hungarian Sel Langerhans ID

Langerhansi rakud

Langerhansi rakud on paljude imetajate epidermise ogakihis, suu, eesnaha ning tupe limaskestas ja tüümuses asuvad suuretuumalised paljude haaradega immuunrakud.

Langerhansi rakkude paiknemine, areng, morfoloogia, histoloogia, mutatsioonid,apoptoos ja patoloogilised seisundid võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Nad pärinevad loote rebukotist ja maksa eellasrakkudest ning migreeruvad epidermisesse looteeas.[1]

Langerhansi rakud sarnanevad nii dendriitrakkude kui makrofaagidega. Nad on kudedes paiknevad antigeeni esitlevad rakud. Paiknemise ja päritolu poolest liigitatakse nad makrofaagide hulka, kuid nagu dendriitrakud, migreeruvad nad koest välja lümfisõlme, et esitleda antigeeni T-rakkudele.[2] Nad võivad sugulisel teel HI-viirusega nakatumisel toimida reservuaarina ja esitleda HIV-antigeene CD4-retseptoritele, transportimaks neid CD4+ lümfotsüütidesse.

Neid seostatakse Langerhansi rakkude histiotsütoosiga ja allergilise kontaktdermatiidiga. Langerhansi rakkude migratsioonihäiretega seostatakse ka psoriaasi.

Langerhansi rakud on nimetatud nende avastaja saksa arsti ja patoloogi Paul Langerhansi (1847–1888) järgi. Paul Langerhans avastas Langerhansi rakud 1868. aastal, olles 21-aastane meditsiiniüliõpilane, ja liigitas need morfoloogia põhjal närvikoe rakkudeks.[3]

  1. ↑ Clayton, Kalum; Vallejo, Andres F.; Davies, James; Sirvent, Sofia; Polak, Marta E. "Langerhans Cells—Programmed by the Epidermis". Frontiers in Immunology: 1676.
  2. ↑ Shklovskaya, Elena; Roediger, Ben; Fazekas de St Groth, Barbara. "Epidermal and dermal dendritic cells display differential activation and migratory behavior while sharing the ability to stimulate CD4+ T cell proliferation in vivo". The Journal of Immunology. 181 (1): 418–430.
  3. ↑ Jolles, S. "Paul Langerhans". Journal of Clinical Pathology. 55 (4): 243.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne