Le Chatelier' printsiip (ka Le Chatelier' – Brauni printsiip) on seaduspärasus, mis iseloomustab süsteemi termodünaamilise või keemilise tasakaalu nihkumist välismõjude toimel:
Kuigi printsiip ei sisalda kvantitatiivseid määranguid, leiab ta paljudel juhtudel katsetega kinnitust. Kui näiteks vedelikust ja gaasist koosnevat kahefaasilist tasakaalulist süsteemi kokku suruda, siis osa auru kondenseerub, millega kaasneb temperatuuri tõus ning rõhu suurenemine, mis takistab süsteemi edasist kokkusurumist.[2]
Kui eksotermilise (soojust eraldava) keemilise reaktsiooni temperatuuri tõsta, nihkub tasakaal lähteainete poole ehk sinna suunda, kus soojust neeldub; temperatuuri alandamisel nihkub reaktsiooni tasakaal suunda, kus soojus vabaneb.
Printsiibi sõnastas 1884. aastal Henry Louis Le Chatelier ja seda põhjendas teoreetiliselt Karl Ferdinand Braun 1887. aastal.[1]