![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2023) |
Letargiline entsefaliit (ladina keeles encephalitis letargica; encephalitis lethargica sive epidemica; EL) ehk von Economo-Cruchet' tõbi on inimestel esineda võiv teadmata põhjusega sageli letaalne peaajupõletik, mille sümptomiteks on letargia, somnolentsus ja hiljem kaasneda võiv entsefaliidijärgne parkinsonism.
Letargilist entsefaliiti esines peamiselt Euroopas (1920/1921), Põhja-Ameerikas ja Nõukogude Liidus 1915–1930, 1924. aastal oli epideemia Suurbritannias[1]. Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda teatati kümnetest tuhandetest haigusjuhtudest, mõne autori arvates surmas epideemia hinnanguliselt ligi 20 miljonit inimest,[2][3] teistel andmetel ligikaudu 500 000 inimest.[4]
Howard ja Lees dokumenteerisid aastal 1987 4 letargilise entsefaliidi juhtu.[5][6]
Nüüdisajal on haigusel mitu nimetust, sealhulgas Von Economo pakutud entsefaliit. Eesti keeles kannab ka nimetust unitõbi[7][8] ja see liigitatakse neuropsühhiaatriliste haiguste hulka.
RHK-10-s on letargiline entsefaliit liigitatud kesknärvisüsteemi viirushaiguste hulka koodiga A85.8.
Von Economo sõnul oli EL kesknärvisüsteemi kaasatusega akuutne peaaju hallaine põletik (polioentsefaliit), mille kliiniliselt dokumenteeritud juhtumite prognoos oli järgmine: suremus 40%, täielik tervenemine 14%, osaline tervenemine (puudujääkidega) 26% ja krooniline invaliidistumine 20%.
<ref>
-silt. Viide nimega Gn5cG
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega cySMi
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega BOvPP
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega p81jb
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega SXqYv
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ZPnF1
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ndTvN
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega XIdzB
on ilma tekstita.