Liivimaa konstitutsioonid (ladina Constitutiones Livoniae) oli Liivimaa hertsogkonna haldamist reguleeriv seadus, mis kehtestati 1582[1]. Enne seda seadust kehtis Poolale kuuluval Liivimaal Sigismund Augusti privileeg (1561). Liivimaa konstitutsioonide muutmisi on nimetatud Liivimaa ordinatsioonideks.
Seaduse järgi sai kõrgeimaks kohalikuks ametiisikuks administraator kui kuninga asemik[1]. Ühtlasi jaotati Liivimaa Võnnu, Pärnu ja Tartu presidentkonnaks, ja igasse presidentkonda asutati provintsiaalkonvent (ka maapäev) ja maakohus[1].
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 293.